Purgato

Töölepingu seaduse muudatused alates 01.08.2022

Alates 1. Augustist 2022 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused. Sellest tulenevalt tuleb anda Töötajale varasemast rohkem teavet oma õiguste kohta. Järgnevalt vaatamegi, millised need muudatused on:

KATSEAEG:

Varem tuli Tööandjal Töötajat teavitada katseajast kirjalikult vaid sellisel juhul, kui katseaja pikkus oli lühem kui neli kuud, siis edaspidi tuleb Töötajat teavitada katseaja kestusest kirjalikult – isegi siis kui see on tavapärane neljakuuline katseaeg. Töötaja peab olema sellest teadlik ning lisaks tuleks ära fikseerida katseaja algus- ja lõpukuupäevad. 

Siinkohal on oluline, et kui Töötaja oli ajutiselt töövõimetu, puhkusel või tema tööülesannete täitmine oli takistatud, siis seda aega ei arvestata katseaja hulka. See tähendab, et katseaeg pikeneb võrdeliselt – näiteks juhul, kui töötaja oli viis päeva töövõimetuslehel, pikeneb katseaeg viie päeva võrra. 

Tööandjad peavad silmas pidama, et tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata. Lisaks tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata.

EBASOODSA KOHTLEMISE KEELD:

Varem oli keeld diskrimineerida Töötajaid soolise või etnilise kuuluvuse tõttu, siis nüüd eristatakse rohkem ja laiemalt ebavõrdse kohtlemise aluseid ning Tööandjatel on kohustus sama vastutuse ja samasuguste tööülesannetega inimesi kohelda ühtemoodi. See tähendab, et Töötajat ei tohi kohelda ebasoodsalt seetõttu, et ta toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist Töötajat enda õiguste kaitsel (sh usaldusisik, töökeskkonnavolinik). Näiteks kui Töötaja nõuab seadusega ettenähtud tasu ületunnitöö eest, aga Tööandja ütleb tasu maksmise asemel töötajaga töölepingu üles.

Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda enam Töötajaid teiste võrreldavate inimestega/gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda tema varasema olukorraga. Kui varem oli kindlaks võrdluse aluseks näiteks sugu, vanus või veendumused, siis nüüd peab olema võrdse kohtlemise kaitse tagatud igale töötajale mingi konkreetse tunnuse puudumisel.

TÖÖANDJA TEAVITAMISKOHUSTUS TÖÖTAJATELE:

Olulise muudatusena täiendati loetelu andmetest ja teabest, mida Tööandja peab Töötajale edastama enne tööle asumist töölepingu kirjalikus dokumendis. Tööandja kehtestatud sisemised korrad, lisatasude maksmise reeglid ja muud sellised dokumendid sellesse kategooriasse ei kuulu. Vastavalt TLS-i § 5 lg 1 peab Tööandja Töötajale täiendavalt edastama järgnevat teavet:

Maksud ja maksed:

Hetkel kehtiva seaduse alusel on Tööandja kohustatud esitama Töötajale andmed maksude (nt tulumaks, sotsiaalmaks) ja maksete (nt töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensioni makse) kohta. Tavaliselt saadetakse töötajale palgaleht kus on kõik välja toodud. 

Uue seaduse kohaselt, mis hakkab kehtima 01.08.2022 peavad Tööandjad esitama lisaks andmed selle kohta, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ja mis kaitse Töötajale maksude või maksete tasumisega kaasneb. Näiteks sotsiaalmaksu puhul tuleb Töötajat teavitada, et sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ja I ning II samba pensioni ning seda tasutakse maksuametile.

Koolituste info

Tööandja kohustuseks on teavitada Töötajat pakutavatest koolitustest. Kui eelnevalt oli lepingus lihtsalt sätestatud, et Tööandja pakub koolitusi, siis nüüd enam sellest ei piisa. Töötajale tuleb esitada info ettevõtte poolt pakutavate koolituse kohta üldiselt, näiteks mitu koolituspäeva on aastas ette nähtud. Muudatus ei kohusta tööandjat Töötaja tööle asumisel koheselt täpselt teavitama, et millisel päeval ja millisel teemal koolitus toimub, kuid Tööandjal tuleb tutvustada ettevõtte üldist koolituskorraldust.

Koolituse alla ei pea panema kirja Töötaja osalemist tasemeõppes, milleks ta on võtnud õppepuhkuse, ega muid koolitusi, mille eest Tööandja ei tasu. Kui Tööandja koolitust ei paku, siis koolituste kohta teabe esitamise kohustust samuti ei ole.

Puhkus

Tööandja peab Töötajat teavitama tööandja poolt tasustatud puhkustest ja nende kestvusest, sealhulgas millistel tingimustel on Töötajal sellisele puhkusele õigus ja milline on tasustamise kord. See tähenda, et edaspidi tuleb Töötajat teavitada peale põhipuhkuse (ja seadusest soodsamatel tingimustel antavast puhkuse) ka lisapuhkustest, millele töötajal on õigus ja mis hüvitatakse Tööandja poolt. See võib olla näiteks õppepuhkus, hoolduspuhkus (hüvitatakse hiljem ettevõttele) või Tööandja poolt pakutavad lisapuhkuse päevad. Tööandja ei ole kohustud teavitama puhkusest, mille tasu tema ei hüvita.

Töölepingu ülesütlemine

Kui varem pidi Tööandja Töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis nüüd tuleb täiendavalt lisada viited ülesütlemise vorminõude ja ülesütlemise põhjendamiskohustusele. Töötaja peab teadma, et ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja seda tuleb põhjendada. Siinkohal on oluline teada, et teavitada tuleb ka katseajal ülesütlemise korrast (saab viidata ka seadusele näiteks viidates TLS § 95 lõigetele 1 ja 2 ning § 86 lõikele 1).

Ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord

Tööandja peab esitama teabe ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Teavitamiskohustus peab hõlmama teavet vähemalt selle kohta, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas.

Üks põhilisemaid küsimusi, mis tekib nii töötajatel kui ka tööandjatel on:

Kas seadusemuudatusega kaasneb ka kõikide töölepingute muutmine, mis on sõlmitud enne 01.08.2022 ? 

Vastus: 

Töötajal, kes töötab juba enne seadusemuudatust Tööandja juures, on õigus pärast muudatuste jõustumist küsida Tööandja käest uusi andmeid (näiteks teavet ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kohta või maksude maksmisega kaasneva kaitse kohta). Kui Töötaja teavet küsib, siis on tööandjal kohustus see esitada. Juhul, kui Töötaja seda ise ei küsi, ei pea Tööandja seda esitama. Tööandjal ei ole kohustust omaalgatuslikult juba olemasolevate Töötajatega sõlmitud töölepinguid või muid kirjalikke teavitusdokumente ümber vormistada. Samas võib ta seda teha oma vabal soovil

Olemasolevate Töötajatega lepingute muutmist seadus ei nõua. 

Küll aga peab Tööandja olemasoleva Töötaja nõudmisel kahe nädala jooksul vastava teabe esitama ja Tööandjal on õigus nõuda kinnitust andmete edastamise kohta. Kui Tööandja andmeid ei esita, loetakse see Tööandja poolseks töölepingu oluliseks rikkumiseks. Muidugi võib tööandja enda algatusel Töötajaid uutest andmetest teavitada ka siis, kui Töötajad seda ei küsi. Tööandjal on oluline silmas pidada, et teavet andmete edastamise ja vastuvõtmise kohta peab säilitama töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest.

Lisaks kas praeguseid töötajaid tuleb teavitada seadusemuudatustest ?

Vastus: 

Alates augustist tööle asuvale Töötajale tuleb kõik need punktid välja tuua kirjalikus teavitusdokumendis. Selleks võib olla tööleping, töökorralduslik dokument (sisekorrareeglid) või muu kirjalik dokument. Kui tööleping kõiki töötingimuste andmeid ei sisalda, tuleks ülejäänud andmetest teavitada eraldi, seda näiteks töölepingu lisas, viiteliselt töökorralduslikule dokumendile või ametijuhendis.

Kui Tööandja on valinud esitada kogu info teatud töötingimuste kohta töökorralduslikus dokumendis, mis kehtib ühiselt kõikidele töötajatele, võib Tööandja seda dokumenti täiendada. Sel juhul saavad muudatustest lugeda nii senised kui uued Töötajad. 

Ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär väheneb 5 protsendile 

Kui praegu on ajakirjandusväljaannete osas käibemaksumäär 9 protsenti, siis alates 1. augustist väheneb see 5 protsendile. Muudatus puudutab nii füüsilisel kandjal kui elektroonilisi ajakirjandusväljaandeid, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavaid või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaandeid. Käibemaksumäära vähendamise eesmärk on toetada Ukrainas toimuva sõja osaks oleva infosõja keskkonnas Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust. 

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et alates 1. Augustist 2022 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mis tähendab, et Töötajale tuleb anda varasemast rohkem teavet oma õiguste kohta. Olulise muudatusena täiendati loetelu andmetest ja teabest, mida Tööandja peab Töötajale edastama enne tööle asumist töölepingu kirjalikus dokumendis. See tähendab, et töölepingud muutuvad ka palju põhjalikumateks.

Enne 01.08.2022 kehtima hakkavat seaduse muudatust sõlmitud töölepinguid ümber tegema ei pea, küll aga peab Tööandja olemasoleva Töötaja nõudmisel kahe nädala jooksul vastava teabe esitama ja Tööandjal on õigus nõuda kinnitust andmete edastamise kohta.

en_GBEnglish