Põhipuhkuse kestus peab olema kindlaks määratud juba eelnevalt sõlmitud töölepingus. Üldiselt on põhipuhkus 28 kalendripäeva kuid alaealistel ja osalise või puuduva töövõimega töötajatel on põhipuhkus 35 kalendripäeva.

Põhipuhkuse aja arvestab tööandja arvestades töötaja soove. Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul ning puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Tööandja koostab puhkuste ajakava hiljemalt 31. märtsiks. Ajakavas näidatakse kõik saadaolevad põhipuhkusepäevad. 

Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks). Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu.

Puhkuse pikkus täistööaja või osalise tööaja korral ?

Puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse nii mitu kalendripäeva, kui seadus ja töötajaga sõlmitud tööleping ette näevad. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust. Seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Töölepingu seaduse järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Seega vähemalt 28 kalendripäeva puhkust on iga kalendriaasta eest ette nähtud igale töötajal, olenemata sellest, kas ta töötab täis- või osalise tööajaga.

Puhkuse pikkus osalise või puuduva töövõime korral ?

Osalise või puuduva töövõimega ning alaealistel töötajatel on iga-aastaselt õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele. Riik hüvitab tööandjale puhkusetasu sellest 7 kalendripäeva (ehk 20% puhkepäevade) eest. Põhipuhkuse teenimisel ei ole oluline, milline on töötaja tööaeg nädalas või kuus. Näiteks: Isikule on määratud osaline töövõime ja ta töötab ainult 20 tundi nädalas. Puhkust saab ta ikka 35 kalendripäeva aastas. Kui ta töötab aga pool aastat, siis teenib ta 17,5 kalendripäeva põhipuhkust.

NÄIDE. Töötaja töötab 3 tundi nädalas, tema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva, töösuhe algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. juulil. Ta teenib põhipuhkust järgmiselt: 35 / 365 (kalendripäevade arv aastas) × 212 (kalendripäevade arv 1. jaanuarist 31. juulini) = 20,33 kalendripäeva.

Kindlasti tuleb ka esitada avaldus selle kohta, et riik hüvitaks tööandjale eelnevalt mainitud osa. Taotlus puhkusetasu hüvitamiseks tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puhkuse kasutamise kuust. Taotluse esitajaks saab olla tööandja või tööandja poolt volitatud isik. Sotsiaalkindlustusametil on õigus kontrollida tööandja esitatud andmete õigsust ja taotluse koostamise aluseks olnud dokumente. Just seetõttu on vajalik, et töötaja esitaks tööandjale tõendi, et tal on osaline/puuduv töövõime.

Siinkohal tasub tähele panna, et tööandja seda ise kontrollida ei saa, sest töötaja saab ise selle tõendi enda kohta võtta Eesti Töötukassast ning seejärel ise edastada selle tööandjale. Tööandja jaoks on ka kindlasti oluline see tõend just seetõttu, et seal peal on periood, mille kohta see on väljastatud.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et igal töötajal on õigus põhipuhkusele, mille kestus on sätestatud töölepingu seaduses. Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, alaealistel ja osalise või puuduva töövõimega töötajatel on põhipuhkus 35 kalendripäeva. Siinkohal on oluline teada, et puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse nii mitu kalendripäeva, kui seadus ja töötajaga sõlmitud tööleping ette näevad. Kindlasti ei tähenda osaline tööaeg osalist puhkust.

Kasulikud lingid:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga

https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv#para54 

Taotluse esitamine:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#Taotluse_esitamine