1) Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 eurolt 654 euroni
Alates 1.jaanuarist 2023 tõuseb tulumaksuvaba miinimum 154 euro võrra. Mida see siis tähendab? Tuletame meelde, et tulumaksuvaba miinimumi summa sõltub Sinu teenitava kuupalga suurusest. 

Näiteks: kõige suurema võidu saavad selle muudatusega inimesed, kes teenivad igakuiselt kuni 1200 eurot. Nemad hakkavad saama umbes 31 eurot kuus rohkem kätte kui varem. Aasta lõikes teeb  see umbes 370 eurot rohkem kätte.

Paraku peab tõdema, et mida rohkem teenid, seda väiksemaks muutub maksuvaba osa. See tähendab, et kui Sinu kuupalk jääb vahemikku 1200-2100 eurot, on maksuvaba osa juba märgatavalt kahanenud (palgavõit kuus võib jääda vahemikku 14-24 eurot).
Kõikidele, kes teenivad rohkem kui 2100 eurot, ei kohaldata maksuvabastust üldse. 

2) Miinimumpalga tõus 725 euroni
Seoses kõrge inflatsiooni ja energiahindade tõusuga on oodata ka uudiseid miinimumpalga kasvamise osas. Selle aasta septembris leppisid Eesti tööandjate keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid kokku 2023. aasta miinimumpalgas, milleks on 725 eurot. Säärane muudatus on üleüldise elu kallinemise juures lausa hädavajalik. 

Töötasu alammäära tõstes suurenevad ka sellega seotud hüvitised. Näiteks suureneb vanemahüvitis, mille alammäär on seotud alampalgaga. Samamoodi tõuseb lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse hüvitis. Hoolduspuhkus on siis see, mida inimene saab täiskasvanud sügava puudega inimese hooldamise eest.
Igal aastal on Eesti alampalk olnud tõusvas trendis. Viska pilk peale varasemate aastate miinimumpalga suurustele: https://teadmiseks.ee/kasulikku/miinimumpalk/  


3) Äriregistri seaduse muutus: majandusaasta aruannete esitamise kontroll muutub rangemaks 01.02.2023

Äriühingu asutamisel on Ettevõtja kohustatud koostama ja esitama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (välja arvatud mikroettevõtja). Majandusaasta kestus võib olla lühem või pikem kui 12 kuud (mitte pikem kuni 18 kuud). Majandusaasta pikkuseks on enamasti kalendriaasta (1.jaanuarist kuni 31.detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjas võib olla fikseeritud ka sellest erinev majandusaasta. Aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud peale majandusaasta lõppu ehk enamasti on tähtajaks 30.06.

Näiteks: Ettevõte asutati 20.september 2021 ja majandusaasta on kalendriaasta, siis esimese majandusaasta perioodiks 20.09.2021-31.12.2022. Kui aga ettevõte oleks asutatud 20. märtsil 2021, siis on esimeseks majandusaasta perioodiks 20.03.2021-31.12.2021. 

Kõige sagedasem probleem, mis esineb seoses majandusaasta aruande esitamisega on see, et aruanded jäetakse tähtaegselt esitamata. Sellega seoses  soovib äriregister kasutusele võtta rangemad meetmed. Selle lõppeesmärgiks on takistada kohusetundmatute ettevõtete edasist tegutsemist. Järgnevalt tutvumegi lähemalt, millised täpsemalt on need meetmed, mida rakendatakse kui aruanded jäävad õigeaegselt esitamata:

*  Trahvimine
Juhul kui ettevõte on jätnud tähtaegselt aruanded esitamata, võidakse teha ilma ette hoiatamata trahvi kuni 3200 euro suuruses. Trahvi täpne suurus ja aeg määratakse registripidaja poolt, pidades silmas, mitu korda on aruandeid esitamata jäetud. Kusjuures trahvi võib teha ka korduvalt kuniks majandusaasta aruanne saab esitatud.

*   Kiirem ettevõtte kustutamine 

Lisaks trahvimisele saab registripidaja määrata juriidilisele isikule tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks koos registrist kustutamise hoiatusega. Kui määratud tähtajast samuti kinni ei peeta ja seaduses ettenähtud esitamise tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud, siis võib ettevõtte registrist kustutada.
Kuid kustutada saab vaid juhtudel, kui: 

1) ettevõttel ei ole registreeritud vara (kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister, väärtpaberiregister) 

2) ettevõte ei osale käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses 

3) registrist kustutamisele on andnud nõusoleku Maksu- ja Tolliamet ja muud vajalikud riigiametid (selle kohta tuleb eraldi justiitsministri määrus). 

* Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine lubatud kui aruanded esitatud 

Äriühinguid on võimalik restruktureerida ning nende peamisteks viisideks on ühinemine ja jagunemine. 

Näiteks ettevõtjal on erinevaid väiksemaid äriühinguid, millel on sarnane eesmärk või tegevus ning selleks, et vähendada halduskoormust oleks mõistlik need äriühingud omavahel ühendada. Või vastupidiselt jagunemise kaudu saab luua ettevõtte struktuuri, kus erinevad tegevusalad on kõik eraldatud omaette äriühingutesse. 

Siiani on ettevõtete ühinemiste ja jagunemiste kaudu püütud kõrvale hiilida majandusaasta aruannete esitamisest, kuid alates 2023.aastast ei tehta äriregistrisse ühinemise, jagunemise ega ümberkujundamise kannet enne, kui juriidiline isik on esitanud puuduoleva majandusaasta aruande. 

Kui soovid rohkem ühinemisest ja jagunemisest teada saada, siis loe lisaks siit: https://www.rup.ee/raamatupidamisuudised/luhikokkuv-tted/uhinemine-ja-jagunemine-v-ivad-olla-tavaparase-majandustegevuse-osa 

* Aastaaruannet on võimalik esitada ilma osanike kinnituseta 

Selleks, et aruanne ei jääks esitamata puhtalt seetõttu, et juhatus ei ole suutnud kindlates otsustes kokku leppida, on võimalik aastaaruannet esitada ka ilma osanike kinnituseta. Sellisel juhul tehakse lihtsalt märge, et aruanne on kinnitamata. Aruande kinnitamise kohustus kehtib küll veel endiselt edasi, mis tähendab et lõpuks tuleb see esitada kordusaruandena, kuid  vähemalt ei saa ettevõtet aruande esitamata jätmise eest trahvida ega osaühingut selle tõttu registrist kustutada. 

4) Omakapitali reeglite muutused alates 01.02.2023
Omakapital ehk netovara on bilansi aktiva üldsumma miinus passiva kohustiste üldsumma ehk siis see summa, mis jääb alles, kui ettevõttel on kõik kohustused tasutud. Kui omakapital jääb negatiivseks, tähendab see seda, et ettevõttel pole piisavalt vahendeid kõikide kohustuste täitmiseks ehk ettevõtte kohustused on suuremad kui on vara. Sellise olukorras on ettevõtte osanikud kohustatud leidma meetmed omakapitali taastamiseks või ettevõtte tegevus lõpetatakse. 

* Miinimumkapitali nõude kaotamine
Senini on seaduses sätestatud omakapitali miinimumnõue, mis oleneb ettevõtte osakapitali suurusest. Ettevõtte osakapitaliks on vara, mille omanikud on ettevõttesse sisse maksnud (rahana või mitterahaliselt) või vastutatakse selle summa ulatuses oma varaga (sissemakseta asutatud ettevõte). Vastav summa on    sätestatud osakapitalina näiteks ettevõtte põhikirjas ja on registreeritud äriregistris.
Miinimumkapitali nõue on seaduses sätestatud peamiselt sellejaoks, et laenuandjatel tekiks ettevõtte suhtes suurem usaldusväärsus (ettevõte oleks võimeline laenu tagasi maksma).

Näiteks: Kui ettevõte ei ole veel osakapitali sisse maksnud, on omakapitali miinimumnõudeks null. Kui ettevõtte osakapitali suuruseks on 2500-5000 eurot, siis omakapitali miinimumnõue tähendab seda, et omakapital ei tohi olla väiksem kui 2500 eurot. Kui osakapital ongi täpselt 2500, siis omakapital ei tohikski minna alla 2500 euro ja kui osakapital on 5000 eurot, siis võib omakapital olla minimaalselt 2500 eurot. 

Ettevõte, mille osakapital on suurem kui 5000 eurot, siis nende puhul tähendab omakapitali miinimumnõue, et omakapital peab olema vähemalt pool osakapitalist. 

Näiteks kui ettevõtte põhikirjajärgne ja registris registreeritud osakapital on 10 000 eurot, siis omakapital peab olema vähemalt 5000 eurot – kui omakapital on 4500 eurot, siis on tegu nõuetele mittevastava omakapitaliga, mida tuleb asuda taastama.

Kuni praeguseni valitakse enamjaolt osaühingu asutamisel automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital (2500€), mida ei pea koheselt sisse maksma. See paraku ei anna infot osaühingu usaldusväärsuse kohta võlausaldajatele. Selleks, et seda aga muuta ja saada rohkem informatsiooni osaühingu kohta, siis edaspidi aga kaob ära selline võimalus ning asutamisel tuleb otsustatud osakapital kohe sisse maksta. Kuna aga miinimumkapitali nõuet enam ei ole, siis on võimalik ettevõtet asutada ka ühesendise osakapitaliga. 

5) Alates 2023 aastast jõustub omaste hoolduse reform
Eakate lähedaste hooldamine pole siiani olnud rahaliselt jõukohane paljudele perekondadele ja seetõttu on hooldekodureform olnud viimaste aastakümnete jooksul suurim ja vajalikum reform sotsiaalvaldkonnas. Vähendamaks perede rahalist koormust, muutub järgmise aasta 1.juulist hooldekodukoht kättesaadavaks keskmise pensioni eest. See tähendab, et keskmiselt on ühe hooldekodu kohatasu 1300 eurot kuus, millest poole tasub kohalik omavalitsus ja aprilliks prognoositav 700 eurone pension annab võimaluse inimestel endal tasuda ülejäänud pool. 

Loe lisaks: https://www.rup.ee/uudised/uut-seadusandluses/hooldekodukoht-keskmise-pensioni-eest-sai-valitsuse-heakskiidu 

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et elu kallinemise tõttu igas valdkonnas muutuvad meie igapäevased kulutused järjest suuremaks. Miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi suurenemine on abiks paljudele inimestele, kelle palk paraku Eesti keskmise palgani ei küündi. Sellest tulenevalt mõtlevad inimesed ka teistele väljunditele kuidas tulu teenida. Üheks neist on hakata tegelema ettevõtlusega, et suurendada oma sissetulekut. Siinkohal on aga oluline tähele panna, et igal aastal esineb muudatusi seadusandluses ja õigusaktides ning kuna arvestusvaldkond nõuab täpsust, põhjalikkust ning muutustega kursis olemist, siis on raamatupidajate, finantsjuhtide ja ettevõtte juhtide jaoks oluline uuele aastale vastu minnes omada ülevaadet viimastest muudatustest ja saabuvatest uuendustest.