Tööleping

Tööleping on kõige levinum lepinguliik, millega oleme ilmselt kõik mingil määral tuttavad. Tööleping on kõige rangemalt reguleeritud töötaja ja tööandja kokkulepe, mis tuleneb töölepingu seadusest. 

Töölepingu peamine erinevus teiste lepingutega võrreldes on alluvussuhe. See tähendab, et töötaja peab järgima tööandja soove ja reegleid, täidab etteantud tööülesandeid ning üldjuhul on ka fikseeritud tööaeg ja koht. Tööandja kohustuseks on tagada kõik vajalikud vahendid töö tegemiseks.  

Antud lepinguga tööle asudes on töötajal mitmeid seadusest tulenevaid õiguseid, näiteks regulaarne töötasu, kohustuslik ja tasustatud põhipuhkus, soovi korral õppepuhkus või lapsepuhkus, tervisekontrolli korraldamine ja ravikindlustus, kõrgem tasu ületunnitöö, öösel või pühade ajal töötamise eest. 

Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandjale. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas tähtajatult või tähtajaliselt. Tavaliselt sõlmitakse tähtajaline leping hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.

Töölepingut täidetakse üldjuhul ka isikuliselt – see tähendab, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa töötaja omakorda enda tööd tegema palgata või saata ennast asendama mõnda oma sõpra. 

Näiteks: Kadri töötab juba kolmandat aastat töölepingu alusel klienditeenindajana toidupoes. Tema tööandja on kohustatud andma Kadrile vajalikud töövahendid, – riided ja materjalid. Lisaks järgima Kadrile antud töö- ja puhkeaega ning tagada töö olemasolu. Kadri kohustus on teha kokkulepitud ajal, kohas ja mahus tööd vastavalt tööandja korraldustele.

Võlaõiguslikud lepingud – käsundusleping ja töövõtuleping

Võlaõiguslik leping võib olla käsundus- või töövõtuleping, mida saab sõlmida nii füüsilise kui ka juriidilise isikuga. Käsundusleping ja töövõtuleping annavad töö teostajale suurema iseseisvuse, aga nendega kaasnevad ka suuremad riskid ja kohustused ning võrreldes töölepinguga ei ole erilisi soodustusi oodata. 

Töövõtuleping

Töövõtulepingu pooled on tellija ja töövõtja. Töövõtulepingu puhul on töövõtja aga iseseisev teenuse pakkuja, kes otsustab oma teenuse pakkumise tingimuste üle ise.

Töövõtulepingu eesmärk on saavutada lepingus seatud lõpptulemus – teha midagi valmis, jõuda mingi lõpp-produktini, luua konkreetne asi. 

Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse kokkulepitud tasu ja töö tähtaeg. See tähendab, et ei ole ette kirjutatud, mis kellast kellani tööd tuleb teha ning lisaks ei ole ette määratud kindlaid töövahendeid.
Kusjuures töövõtulepingu puhul on sul võimalus kogu tehtav töö mõnelt oma ala spetsialistilt sisse osta, kuid töö kvaliteedi eest vastutad siiski sina.

Õigus ravikindlustusele on vaid siis, kui töötasult maksavad üks või mitu juriidilist isikut sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimummääras.  Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust töölepinguseaduses sätestatud puhkustele (näiteks põhipuhkus, õppepuhkus).

Näiteks: Juhan ostis uue köögimööbli ja töövõtulepingu alusel laseb selle ehitamisjärgus olevasse kodusse üles paigaldada. Lepingus on märgitud kindel summa tehtud töö eest ning lisaks, et köök peab valmis olema kahe nädala möödudes. Millal ja kuidas töö tehtud saab on ainult töövõtja mure.

Loe lisaks: https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoevotuleping 

Käsundusleping

Käsunduslepingu pooled on käsundiandja ja käsundisaaja. Lepingu peamine eesmärk on teisele isikule teenuse osutamine. See tähendab seda, et käsunduslepingu puhul on oluline protsess, mitte töö tulemus – pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida. 

Näiteks: Võid anda kellelegi eratunde leppides kokku õppetundide mahu, kestuse ja tasu, kuid lapse hinnete ja õppeedukuse eest sina ei vastuta.

Käsunduslepinguga määratakse ise oma tööaeg ja töökoht nii nagu töövõtulepinguski. Samuti on ravikindlustus selle lepingu puhul tagatud vaid siis, kui iga kuu saab tasutud sotsiaalmaks miinimummääralt.

Käsunduslepingul on ka veel alaliik – juhatuse liikme leping, mida saab sõlmida ainult füüsilise isikuga.

Juhatuse liige võib lisaks töötada ka töölepingu alusel samas äriühingus, kuid ainult töölepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine pole võimalik. Juhatuse liikme leping võib olla sõlmitud ka suusõnaliselt, kuid hilisemate vaidluste vältimiseks on siiski soovituslik erinevad tingimused kokku leppida ja vormistada korrektne seadusele vastav dokument, mis sätestab kokkulepitud tingimused. 

Juhatuse liikme tasult ei maksta töötuskindlustusmakseid ning juhatuse liiget ei saa ka koondada.

Lisaks juhatuse liikme lepingule ei kohaldu samuti automaatselt töölepingu seaduses ettenähtud õigused. Töö- ja puhkeajaga seotud tingimused tuleb kokku leppida juhatuse liikme lepingus.

Näiteks, olles juhatuse liige ja töötades käsunduslepingu alusel ning lepingus puudub viide puhkusele, siis töötatakse aastaringselt. Või kui lepingus ei ole määratud tööaega, töötatakse 24/7.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et nende kolme peamise lepinguliigi ühiseks eesmärgiks on teha tööd kellegi teise heaks ja neid kõiki saab sõlmida nii tähtajaliselt kui ka tähtjatult. Kõik need lepingud tuleb töötamise registris registreerida ja lisaks on ka nende maksustamine küllaltki sarnane. Põhilised erinevused aga töölepingu ja võlaõiguslike lepingute vahel on:
* töölepingu puhul on tööandjal kohustust töötajale töö eest perioodilist tasu maksta vähemalt alamäära ulatuses; töö tegemise koht ja aeg on määratletud
* võlaõiguslike lepingute puhul töötasu alammäär puudub ja tasu maksmine vastavalt kokkuleppele; töö tegemise koht ja aeg ei ole määratletud.

Tööandja vaatenurgast on töövõtu- ja käsunduslepinguga töötegija mõistlikum sisse osta. Seda just siis kui töötaja abi on vaja harva – näiteks mõned tunnid nädalas. Töölepinguga on mõistlik palgal hoida töötajaid, kes tegelevad ettevõtte põhitegevusega.
Töötajana tuleks otsustada, kas soovitakse rangemat töökorraldust ja suuremaid sotsiaalseid garantiisid või vabamat elu, millega kaasnevad ka suuremad kohustused.

Kasulikud lingid:

Võrdlev tabel lepingute kohta: https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/tootamise-lepingute-vordlus-ja-toolepingu-naidis

Täiendavat infot töölepingu kohta: https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoeleping