Majandusaasta aruanne on dokument, mis annab ülevaate ettevõtte majandustulemustest ja tegevusest konkreetse aruandeperioodi jooksul.

See on kohustuslik kõigile Eestis registreeritud ettevõtetele, sõltumata nende suurusest, tegevusest või aktiivsusest. See tuleb esitada isegi siis, kui firma oli „pausil“.

Aruande eesmärk on anda selge ülevaade omanikele, partneritele ja riigile.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui ettevõtte majandusaasta lõpeb näiteks 31. detsembril, siis on aruande esitamise tähtaeg 30. juuni.

Tähtajast kinnipidamine on oluline, sest aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua hoiatuse, sunniraha või isegi ettevõtte kustutamise äriregistrist. Paljud ettevõtted ajastavad oma aasta aruande koostamise ja esitamise kevadesse, et jõuda tähtajaks valmis.

Majandusaasta aruanne sisaldab ettevõtte põhilisi numbreid ja lühikest ülevaadet tegevusest. Tavaliselt on seal kirjas, millised olid ettevõtte tulud, kulud, kasum või kahjum ning milline on ettevõtte rahaline seis ja ülevaade kohustistest.

Vajadusel lisandub ka juhtkonna selgitus, mis aitab aru saada, mida ettevõte aasta jooksul tegi.

Olulisemad osad on järgmised:

• Bilanss – näitab ettevõtte varade ja kohustuste seisu kindla päeva seisuga.
• Kasumiaruanne – annab tulu ja kulude kaudu ülevaate teenitud kasumist (või kahjumist).
• Rahavoogude aruanne – kajastab raha liikumist ettevõttesse ja sealt välja. Vajalik suurematele ettevõtetele.
• Omakapitali muutuste aruanne – näitab, kuidas omakapital aruandeperioodil muutus.
• Lisad – selgitavad aruande numbreid ja raamatupidamispõhimõtteid.

Tegevusaruanne – kirjeldab, kuidas ettevõttel läks, millised olid eesmärgid, riskid ja arengusuunad. Mikroettevõtjatel ei ole kohustus esitada tegevusaruannet.

Majandusaasta aruande esitamine toimub elektrooniliselt äriregistri portaali kaudu (https://ariregister.rik.ee). Esitajaks peab olema ettevõtte esindusõiguslik isik või volitatud isik, kellel on Eesti ID-kaart või muu autentimisvahend. Sisse logides tuleb sisestada vajalikud andmed, laadida üles aruande dokumendid ja need digitaalselt kinnitada.

Kui aruannet koostab raamatupidaja, peab juhtkond siiski aruande ise kinnitama ja esitama. Aruande esitamine on tasuta, kuid valede või varjatud andmete eest võib järgneda trahv.

Majandusaasta aruande eest vastutab ettevõtte juhatus. Isegi kui aruande koostab raamatupidaja või teenusepakkuja, peab juhatus selle üle vaatama, kinnitama ja õigel ajal esitama.

Raamatupidaja roll on tehniline – tema koostab aruande vastavalt raamatupidamise seadusele ja Eesti finantsaruandluse standardile. Lõplik vastutus jääb siiski juhatusele.

Jah, peab. Kui ettevõte ei ole aasta jooksul tegutsenud, esitatakse aruanne, kus näidatakse, et ettevõttel puudusid tehingud, tulu ja kulud. Ka kahjumi puhul on oluline, et vastava aasta aruanne oleks esitatud.

Paljud arvavad ekslikult, et tegevuseta firmal aruannet vaja ei ole, kuid tegelikult on see kohustuslik kõigile äriregistris olevatele ettevõtetele.

Kui majandusaasta aruannet ei esitata, saadab äriregister juhatusele esmalt meeldetuletuse ja seejärel hoiatuse. Kui ettevõte jätkuvalt aruannet ei esita, määratakse sunniraha, trahv. Trahvi suurus on kuni 3200 eurot ning trahvi võib teha ettevõttele korduvalt.
NB! Kustutamishoiatus ei välista trahvi (sh korduva) määramist!

Lõppkokkuvõttes võib ettevõtte äriregistrist kustutada, eriti kui tegemist on pikemaajalise rikkumisega. Lisaks juriidilistele tagajärgedele mõjutab see ettevõtte mainet ja usaldusväärsust, eriti äripartnerite, pankade ja riigiasutuste silmis.

Jah, saab. Kui aruandes on vigu, võib esitada parandatud aruande. Muudetud aruande puhul tuleb muudatus selgelt ära märkida ja lisada selgitus selle kohta, miks muudatus tehti. Parandatud aruanne asendab eelneva ning kuvatakse äriregistris avalikult nagu algnegi.

Täpne ja korrektne aruandlus aitab säilitada usaldusväärsust. Kui vajad professionaalset abi aastaaruande koostamisel või esitamisel, on Purgato tiim valmis sind toetama.