Täiendused julgeolekumaksu seaduses
Julgeolekumaks on uus ajutine maksuliik, mis kehtestati riigi kaitsevõime rahastamiseks ning mille eesmärk on hajutada koormust laiemalt kogu majandusele, selleks et tagada kaitsekulutuste jätkusuutlik rahastamine.
Julgeoleku maksu seadus hakkab kehtima: füüsilistele isikutele, äriühingutele ning mitteresidentidele, kes teenivad maksustatavat tulu Eestis.
Julgeolekumaks kehtib eelduslikult 2028. aasta lõpuni ja koosneb kolmest osast:
1) 2% käibemaksutõus alates 1. Juulist 2025
2) 2% lisamaks füüsilise isiku tulult alates 1. jaanuarist 2026
3) 2% maks ettevõtete kasumilt alates 1. Jaanuarist 2026
- Julgeolekumaks käibelt
Alates 1. juulist 2025 kuni 31. Detsember 2028 kehtestatakse käibemaksu standardmääraks 24% (seni 22%). Tegemist on tarbimispõhise maksuga, mis rakendub olemasolevale käibemaksule.
Käibemaks 22% + 2% julgeolekumaks = 24%
Uus kehtestatud käibemaks rakendub kõikidele kaupadele ja teenustele, millele kehtib standardne käibemaksumäär. NB! 2024. aastal kehtestatud pikaajaliste lepingute üleminekumeede lõppeb 1. juulist 2025.
Näide: Kui kaup maksab ilma maksudeta 100 eurot:
- Tavapärase 22% käibemaksuga lõpphind: 122 eurot.
- Julgeolekumaksuga (2% juurde): lõpphind: 124 eurot.
- Julgeolekumaks füüsilise isiku tuludelt
Füüsilised isikud hakkavad maksma julgeolekumaksu tulult, mis on maksuobjektiks ka tulumaksuseaduse alusel. Samas maksustatakse julgeolekumaksuga ka mõned tululiigid, mis on tulumaksuseaduse alusel tulumaksust vabastatud, nagu näiteks Eesti residendi välisriigis töötamise eest saadud palgatulu ning välismaalt saadud dividenditulu.
Lisaks tuleb arvestada, et julgeolekumaksuga maksustatakse tulu alates esimesest eurost, võtmata arvesse tulumaksuga maksustamisel lubatud mahaarvamisi, nagu maksuvaba tulu, kinnipeetavad töötuskindlustusmaksed ja II samba kogumispensionimaksed, koolituskulud, kingitused ja annetused, sissemaksed III pensionisambasse jm.
Kuna üldjuhul peetakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt julgeolekumaks kinni, on julgeolekumaksu andmed suures osas deklaratsioonil eeltäidetud. Seega füüsiline isik peab esitama deklaratsiooni juhul, kui tulult ei ole julgeolekumaksu kinni peetud.
Maksustamisperiood on kalendriaasta, esimene julgeolekumaksu deklaratsioon esitatakse 30. aprilliks 2027, juurdemaksmisele kuuluv julgeolekumaks tuleb tasuda 1. oktoobriks.
- Julgeolekumaks mitteresidentide tulult
Eestis maksustatakse julgeolekumaksuga mitteresidendi tulu, mis on pärit Eesti tuluallikatest (näiteks Eestis töötamise eest saadud tulu, Eestis asuva kinnisasjaga seotud tulu jms). Ka mitteresidendid esitavad deklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks, v.a juhul, kui julgeolekumaks on tulult kinni peetud.
Kuna julgeolekumaks on oma olemuselt sarnane tulumaksule, kehtivad ka julgeolekumaksu suhtes maksulepingud. Seega, kui maksulepingu kohaselt võib mitteresidendi Eestis saadud tulu maksustada üksnes tema residentsusriik, siis sellist tulu Eestis julgeolekumaksuga ei maksustata. Kui maksuleping sätestab madalama kinnipeetava maksumäära, siis tuleb rakendada maksulepingus sätestatud maksumäära.
Mitteresidentidest äriühingud, kellel on püsiv tegevuskoht Eestis, maksavad julgeolekumaksu sarnaselt Eesti residentidest äriühingutele (vt allpool).
- Julgeolekumaks ettevõtete kasumilt
Kasumilt maksavad julgeolekumaksu residendist äriühingud ja mitteresidendist äriühingud, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht. Maksustamisperiood on äriühingu majandusaasta, kuid julgeolekumaksu avansilisi makseid hakatakse tasuma igas kvartalis alates 2026. aasta 10. septembrist. Maksete suurus arvutatakse eelneva majandusaasta kasumi põhjal.
Maksustatav kasum on äriühingu majandusaasta maksueelne kasum, kusjuures lubatud on mõned üksikud korrigeerimised topeltmaksustamise vältimiseks:
Näiteks saab kasumist maha arvata teiselt äriühingult saadud dividendid, mille aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga maksustatud või välisriigis maksustatud ning dividendi saaja osalus dividendi maksvas äriühingus on vähemalt 10%.
Topeltmaksustamise vältimise sätet on täiendatud ka kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtjate kasumi korrigeerimise osas. Nimelt, kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja kasum või kahjum või investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud kasum või kahjum, mis on tütar- või sidusettevõtja tasandil maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga, arvatakse nimetatud kasum maksueelsest kasumist maha või liidetakse nimetatud kahjum maksueelsele kasumile juurde. Tütar- või sidusettevõtjana käsitletakse sellist äriühingut, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale kasumi saamise ajal otse või tütarettevõtja kaudu vähemalt 20%.
Vastukaaluks lisati julgeolekumaksu seadusesse ka säte, mis ei võimalda äriühingutel vähendada julgeolekumaksuga maksustatavat kasumit, tehes ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid. Nimelt tuleb maksueelsele kasumile juurde liita nii ettevõtlusega mitteseotud kulud kui ka siirdehinnareeglite alusel maksustatud summa. Lisaks arvatakse maksueelsele kasumile juurde summa, mille äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud kuritarvituse tunnustele vastav tehing, tehingute ahel või raamatupidamislik kanne. Tegemist on üldise kuritarvituste vastase sättega, mis võimaldab Maksu-ja Tolliametil määrata julgeolekumaksukohustuse olukorras, kus maksuamet tuvastab maksueelise saamise eesmärgil tehtud tehingu, tehingute ahela või raamatupidamisliku kande.
Ettevõtete kasumi maksustamisest ja julgeolekumaksu deklareerimisest saab pikemalt lugeda järgmises blogipostituses (koostamisel)
Estonian 
English