3. Käibemaksu muudatused

Majutuse ja hommikusöögi käibemaks:

Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb majutusteenuste (hotellid ja lühiajaline rent) või majutusteenuse koos hommikusöögiga vähendatud käibemaksumäär 9%-lt 13%-le. See muudatus mõjutab eelkõige turismisektorit, tuues kaasa kulude tõusu peamiselt eratarbijatele, kuid võib puudutada ka teisi ettevõtjaid (mitte käibemaksukohustuslasi).

Ajakirjandusväljaannete käibemaks:

Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilisel kujul perioodikaväljaannete käibemaksumäär 5%-lt 9%-le. Erand on väljaanded, mis sisaldavad peamiselt reklaami või erakuulutusi või peamiselt erootilist või pornograafilist sisu või video- või muusikasisu, neile jääb kehtima 22% käibemaksumäär (alates 1. juulist 2025 planeeritavalt  24%).  

Käibemaksumäär 9% kehtib ka raamatute (köidetud mitteperioodiline väljaanne) ja õppekirjanduste puhul, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline, välja arvatud käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend, mille alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolituse osutaja võõrandab teenuse saajale. 

Käibemaks:

Alates 01. Juulist 2025 kuni 31 . detsember 2028 tõuseb käibemaksumäär praeguselt 22%-lt 24%-le. (Lisandub julgeolekumaks, mis tõstab käibemaksu 24%-ni).

• 2024. aastal kehtestatud üleminekumeede pikaajaliste lepingute osas lõppeb 1. juulist 2025, mis oli algselt kavandatud kehtima kuni 31. detsembrini 2025.
• Alates 1. juulist 2025 ei ole maksukohustuslastel enam õigust rakendada 20% käibemaksumäära pikaajaliste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne 1. maid 2023, kui lepingus on sätestatud, et kohaldatav käibemaksumäär on 20% ja lepingus ei ole ette nähtud hinna muutmist käibemaksumäära muutumise tõttu.

Kassapõhine käibemaksuarvestus:

Ettevõtjad, kes kasutavad kassapõhist käibemaksuarvestust, saavad üleminekusätete kohaselt veel kuni 31. detsembrini 2026 maksta majutusteenuste (kaasa arvatud hommikusöök) ja ajakirjandusväljaannete käibelt käibemaksu madalama määraga (9% ja 5%), kui teenused on osutatud enne 2025. aasta 1. jaanuari ja arve on väljastatud vastavalt sellele.

Kinnisvara võõrandamine (“Uue hoone” määratluse muudatus):

Alates 1. jaanuarist 2025 jõustub Eestis käibemaksuseaduses oluline muudatus, mis puudutab uute hoonete määratlust. 

Seni oli käibemaksuga maksustatav ainult uute ehitiste esmane müük, kusjuures „uus ehitis“ tähendas ehitist, mis polnud veel kasutusele võetud ehk praegu (2024) kohaldatakse käibemaksu kinnisvara müügile enne esmast kasutuselevõttu, pärast mida on kinnisvara võõrandamine käibemaksuvaba.

Alates 01.01.2025 loetakse „uueks ehitiseks“ ka ehitis, mis müüakse esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu või olulisele parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.
Ettevõtted, kes tegelevad kinnisvaraga, peavad olema valmis arvestama, et kõik vähem kui ühe aasta vanused hooned, mille müük toimub pärast 1. jaanuari 2025, on käibemaksuga maksustatavad.

Selgitan lähemalt: 

Oluline parendamine tähendab ehitise renoveerimist või ümberehitamist sellisel määral, et ehitis on oluliselt muutunud (paranenud tehniline seisukord, suurenenud väärtus). Kui selline „oluliselt parendatud“ ehitis müüakse ühe aasta jooksul pärast taaskasutusele võtmist, on tegemist maksustatava käibega.

Esmane kasutuselevõtt – hetk, mil ehitis muutub kasutatavaks, näiteks väljastatakse kasutusluba.

Näide: Ehitise renoveerimine lõpetati 01.03.2024 ja võeti kasutusele samal päeval. Kui see ehitis müüakse enne 01.03.2025, on tegu maksustatava käibega.

Väikeettevõtete erikord:

Väikeettevõtjate erikord on Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv kord, mille eesmärk on lihtsustada väikeste ettevõtete käibemaksuarvestust ja vähendada nende halduskoormust. See kehtib väikeettevõtjatele, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis.

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima väikeettevõtete erikord, mis võimaldab Eestis asutatud maksukohustuslastel tegutseda teistes liikmesriikides ilma seal käibemaksukohustuslaseks registreerimata. Selleks tuleb jälgida, et:

• Ettevõtte kogukäive Euroopa Liidus ei ületa 100 000 eurot aastas. NB! Eesti siseriiklik käive arvestatakse EL-i piirmäära sisse.
• Konkreetse liikmesriigi käive ei tohi ületada selles riigis kehtivat käibemaksukohustuslase piirmäära.

Selle rakendamiseks:

1. Ettevõtja peab esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) eelteate soovi kohta kasutada erikorda.
2. Erikorda rakendavale ettevõtjale antakse registreerimisnumber järelliitena “EX”.
3. Ettevõtja esitab kvartaalset aruannet MTA-le, kus deklareeritakse käive liikmesriikide lõikes.

Olulised piirangud:

• Kui ettevõtte käive mõnes liikmesriigis ületab kohalikku piirmäära, ei saa erikorda selles riigis kasutada järgneva kahe aasta jooksul.
• Kui ettevõtte kogukäive üle Euroopa Liidu piirmäära (100 000 eurot), tuleb käibemaksuarvestus viia tagasi tavakorra alusel.

Sisendkäibemaksu piirangud:

• Erikorra kasutajad ei saa maha arvata sisendkäibemaksu kaupade ja teenuste eest, mida kasutatakse erikorra käibe tarbeks. Samuti ei tekita sellised ostud kohustust registreeruda piiratud käibemaksukohustuslaseks.
• Kui soovitakse sisendkäibemaks maha arvata, tuleb ettevõte registreerida käibemaksukohustuslasena selles liikmesriigis, kus kaupade või teenuste soetamine toimub.
• Erikorra alusel registreeritud isikult saadud ostud ei tekita saajale pöördkäibemaksu kohustust.

Näited erikorra rakendamisest:

• Eesti ettevõtte käive Eestis on 60 000 eurot ja teises EL liikmesriigis 20 000 eurot. Kokku 80 000 eurot, alla 100 000 euro piirmäära. Erikorda saab kasutada, kui kohalik piirmäär ei ole ületatud.

• Eesti ettevõtte käive Eestis on 20 000 eurot, teises EL riigis 10 000 eurot ja kolmandas riigis 10 000 eurot. Kokku 40 000 eurot, alla 100 000 euro piiri. Erikorda saab kasutada kõigis riikides, kus kohalikku piirmäära ei ületa.

Käibemaksukohuslaseks registreerimise tingimused:

Alates 1. jaanuarist 2025 võrdsustatakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimused nii residentidele kui mitteresidentidele.

• Sellega seoses arvestatakse alates 1. jaanuarist 2025 maksustatava käibe piirmäära hulka ka kindlustus- ja finantsteenuseid (mitte juhuslikku laadi).

Piirmäära arvestus alates 01.01.2025:

Alates 01.01.2025 loetakse 40 000 euro suuruse käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära sisse:

• kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive, välja arvatud põhivara võõrandamine;
• kinnisasjatehingute käive, välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud;
• kindlustusteenuste ja finantsteenuste käive, välja arvatud juhuslikud teenused.

Piirmäära sisse loetakse vaid käive, mille tekkimise koht on Eestis.

Kui isiku kogu käive on kas maksuvaba või 0% käibemaksuga maksustatav (ja see ei sisalda kauba ühendusesisest käivet), siis sõltumata käibe suurusest registreerimiskohustust ei teki.

Piirmäära hulka arvestatavate finantsteenuse hulka arvestatakse käibemaksuseaduse §16 lõikes 21 nimetatud teenused:

1. 1. hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
   2. laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
   3. liisingutehingud;
   4. makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud tehingud meenemüntidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk-d 135–137) tähenduses või ühenduseväliste riikide meenemüntidega, mis ei ole investeeringukuld;
   5. mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
   6. tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
   7. tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1-7 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
   8. punktis 7 nimetatud väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
   9. rahamaakleri tegevus;
   10. punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus;
   11. investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile.

Muud maksuvabad teenused, näiteks tervishoiu- või haridusteenus, jäävad ka alates 01.01.2025 piirmäära arvestusest välja.

Lisaks ei arvestata piirmäära hulka põhivara müüki ega kinnisasja-, finants- ja kindlustustehinguid juhusliku tehinguna. Juhuslikkust ei saa hinnata pelgalt sageduse, summa suuruse ega osakaalu järgi. Tehing on üldjuhul juhuslik, kui ettevõte on investeerinud oma vabad vahendid, andnud laenu vms, kuid ettevõte on loodud mingi muu tegevuse jaoks.

Rahandusministeerium on juhuslikku tehingut selgitanud nii:

„Juhusliku tehinguga on tegemist siis, kui vastavad tehingud ei ole seotud maksukohustuslase põhitegevusega, tema igapäevase ettevõtlusega. Näiteks juhusliku võõrandamisega on tegemist juhul, kui väärtpabereid võõrandab ettevõte, kes oli need soetanud investeeringu eesmärgil, kuid ei tegele põhitegevusena väärtpaberitehingutega, või kui laenu annab ettevõte, kelle tegevuseks ei ole laenude andmine jne. Juhusliku tehingu määratlemisel arvestatakse ka seda, kas ja kui palju sisendit antud tehingu jaoks kasutatakse.”

Näide 1: 

Eesti äriühingul tekib aasta jooksul käive vaid eluruumi üürile andmisest summas 42 000 eurot. Kuna tekib vaid maksuvaba käive, siis ei ole ka alates 2025. aastast kohustust käibemaksukohustuslasena registreerida.

Näide 2: 

Eesti äriühingul on alates kalendriaasta algusest põhitegevusena maksuvaba käive eluruumi üürile andmisest 38 000 eurot ja lisaks sellele maksustatav käive koolitusteenuse pakkumisest 2500 eurot.

Ettevõttel on nii maksustatav käive kui ka maksuvaba kinnisasjaga seotud käive (mis ei ole juhuslik tehing) ning alates päevast, millal kalendriaasta käive kokku ületab 40 000 eurot, tekib kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks. Samuti tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamisel hakata arvestama proportsiooni.

Näide 3

Ettevõte tegeleb mänguasjade valmistamisega. Käive kalendriaastas on 38 000 eurot. Ettevõttel tekib vaba rahasumma, mille ta annab ühekordselt laenuks ja teenib intresse 3000 eurot. Järgmisel aastal kavatseb ettevõte tagasi saadud laenu koos intressidega investeerida mänguasjavabriku arendamisesse.

Sellisel juhul võib finantstehingu lugeda juhuslikuks ja kuigi koos intressidest tekkiva maksuvaba käibega 40 000 piirmäär ületati, registreerimiskohustust ei teki.

Näide 4

Ettevõtte tegevusala on väärtpaberite ost ja müük. Maksuvaba käive aktsiate müügist on 300 000 eurot ja maksustatav käive konsultatsiooniteenusest 1000 eurot.

Alates 01.01.2025 on kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks piirmäära 40 000 täitumisel. Kui ettevõttel alates kalendriaasta algusest on vaid maksuvaba käive, tekib registreerimiskohustus päevast, millal tekib maksustatav käive.

Näide 5

Ettevõte osutab maksuvaba tervishoiuteenust summas 500 000 eurot, lisaks müüb koolitusteenust summas 2000 eurot.

Ka aastal 2025 ei teki käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust, kuna tervishoiuteenus kuulub sotsiaalset laadi maksuvabastuse hulka, mida piirmäära hulka ei arvata.

Käibemaksuvaba:

Alates 1. jaanuarist 2025 vabastatakse käibemaksust vaimse tervise teenused, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel.

Käibemaksukohuslase registrist kustutamise tingimuste muutmine:

Kui varasemalt oli võimalus igal kalendriaastal 40 000 piirmäära täitumisel registreerida ennast käibemaksukohuslaseks ja uue aasta saabudes kohe esitada avaldus käibemaksukohuslasest eemaldamise kohta, siis nüüd muudeti ka seda ja enam see nii lihtne ei ole.

Alates 1. jaanuarist 2025 registrist ei kustutata/võeta maha kui käive on ületanud jooksval ja eelneval kalendriaastal KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära 40 000 eurot. See tähendab et kuni tingimuste täitmiseni ei kustutata maksukohuslasena registrist ja tuleb jätkata tegevust. 

Muudatus põhivara sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõttes:

Praegu arvatakse põhivara sisendkäibemaks maha hinnangulise proportsiooni alusel, kuidas vara kasutatakse maksustatava käibe eesmärgiks. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse järk-järgult iga kalendriaasta lõpus vara tegeliku kasutuse alusel.

Uute reeglite kohaselt (alates 01 jaanuar 2025) kui põhivara tegelik kasutus erineb esialgsest hinnangust, korrigeeritakse sisendkäibemaks kogu ulatuses maksustamisperioodil, mil vara esmakordselt kasutusele võetakse.

See tähendab:

• Põhivara soetamisel tuleb esialgne otsus langetada hoolikalt, sest ümberhindamise võimalused muutuvad piiratumaks.
• Kui vara kasutatakse alguses maksuvaba tegevuse jaoks, ei saa sisendkäibemaksu maha arvata isegi juhul, kui hiljem hakatakse seda vara maksustatava käibe tarbeks kasutama