Majandusaasta aruanne
Majandusaasta aruande kohustus on kõigil Eesti raamatupidamiskohustuslastel. Aruanne tuleb äriregistrile esitada 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Kindlasti tuleb siinkohal jälgida, millal majandusaasta lõppeb ja kui pikk see on. Näiteks kui majandusaasta lõppes 31.12. siis aruande esitamise tähtaeg on 30.06. Enamasti on majandusaasta perioodiks kalendriaasta (01.01-31.12), kuid ettevõtte põhikirjas võib olla määratud ka sellest erinev periood.
Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on 12 kuud, erandkorras (ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel) võib majandusaasta olla ka pikem, aga mitte üle 18 kuu. Näiteks kui ettevõte asutati 9. septembril 2023 ja ettevõtte majandusaastaks on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib esimese majandusaasta aruande perioodiks olla 09.09.2023-31.12.2024.
Aruande esitamine vastavalt ettevõtte suurusele
Ettevõtete liigitus suuruse järgi:
| Varad | Kohustused | Töötajate arv | Müügitulu | |
| Mikroettevõtja (kõik tingimused täidetud) | kuni 175 000 EUR | Ei ole suuremad kui omakapital | 1 osanik, kes on ka juhatuse liige | Kuni 50 000 EUR |
| Väikeettevõtja (üks näitaja võib ületada) | 4 000 000 EUR | aasta keskmine 50 inimest | 8 000 000 EUR | |
| Keskmise suurusega ettevõtja (üks näitaja võib ületada) | 20 000 000 EUR | aasta keskmine 250 inimest | 40 000 000 EUR | |
| Suurettevõtja (vähemalt kaks näitajat ületavad) | 20 000 000 EUR | Aasta keskmine 250 inimest | 40 000 000 EUR |
Avalikustava info hulk sõltub ettevõtte suurusest, mida suurem on ettevõte seda detailsem on aruanne. Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande.
Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb kahest põhiaruandest: lühike bilanss ja kasumiaruanne ning lisad. Tegevusaruande esitamise kohustust mikroettevõtjal ei ole.
Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb kahest põhiaruandest: bilanss ja kasumiaruanne ning lisad. Tegevusaruande esitamine kohustuslik.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande täismahus: tegevusaruanne, neli põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali aruanne) ja lisad. Tegevusaruande esitamine kohustuslik.
Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele on samuti kohustuslik täismahus aastaaruanne.
Majandusaasta aruande osad
Raamatupidamise aastaaruanne eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles ja aruanne on eurodes. Vajadusel saab koostada lisaks ka informatiivse inglise keelse aruande, selleks tuleb aruande üldandmetes teha vastav valik. Siis on võimalik paralleelselt täita nii eesti- kui ka inglise keelseid vorme ning genereerida ka informatiivne ingliskeelne aruanne.
Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad.
- Bilanss ja kasumiaruanne
Bilanss kajastab majandusaasta lõpu seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali. Kasumiaruanne on ettevõtja tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). - Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks. Mikro- ja väikeettevõtjal ei ole lühendatud raamatupidamise aastaaruandes kohustust rahavoogude aruannet esitada. - Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruanne kajastab aurandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. Selles aruandes tuleb välja tuua omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. - Raamatupidamise aastaaruande lisad
Juhul kui erinevates aruande osades avaldatakse seotud informatsiooni, viidatakse need aruande osad omavahel. Näiteks bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjetele lisatakse viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta.
Lisade hulk sõltub ettevõttest, kuid kohustus on lisada järgnev info:
- selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud
- arvestuspõhimõtted mida on kasutatud aastaaruande koostamisel
- selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil
- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal
arvestatud tasu ja olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) - töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse §25 1 lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa
- muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.
Tegevusaruanne
Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevustest (põhitegevus, kõrvaltegevused), finantsseisundi hindamiseks olulistest asjaoludest, olulistest sündmustest majandusaastal ja plaanidest järgnevaks majandusaastaks. Kui raamatupidamiskohustuslasel on välisriigis registreeritud filiaale, siis ka see teave peab olema tegevusaruandes.
Muuhulgas kirjeldatakse tegevusaruandes:
- peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe
- olulisi aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid
- olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel
aastatel - raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu
- raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
Ettevõte kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadusest lähtuvalt tuleb auditeerida, peab tegevusaruandes lisaks kirjeldama:
- raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist arengut ja mõju
- äritegevuse hooajalist või majandustegevuse tsüklilisust
- tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid
- aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske
- peamisi finantssuhtarve ja nende arvutamise metoodikat
Juhul kui ettevõtte omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, siis tegevusaruandes tuleb kirjeldada plaanitavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.
Auditeerimiskohustus ja ülevaatus
Majandusaasta aruandele tuleb lisada ka audiitori otsus, kui selleks tekib kohustus. Allpool on toodud tabel kus on näha, milliste näitajatega tekib raamatupidamiskohustuslasel auditi või ülevaatuse kohustus:
| Täidetud 2 kriteeriumi 3-st | Täidetud 1 kriteerium 3-st | |||
| AUDIT | ÜLEVAATUS | AUDIT | ÜLEVAATUS | |
| Müügitulu või tulu | > 4 000 000 EUR | > 1 600 000 EUR | > 12 000 000 EUR | > 4 8000 000 EUR |
| Varad bilansipäeva seisuga | > 2 000 000 EUR | > 800 000 EUR | > 6 000 000 EUR | > 2 4000 000 EUR |
| Keskmine töötajate arv | > 50 | > 24 | > 180 | > 72 |
Audit on samuti kohustuslik:
- enam kui kahe aktsionäriga aktsiaseltsile
- kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
- riigieelarvest eraldist saavale erakonnale
- riigiraamatupidamiskohustuslasele
- sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing
- äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses
Ettevõtetel on võimalus kontrollida kas audit või ülevaatus on kohustuslik (kehtib majandusaastatele, mis algasid 01.01.2016 või hiljem): https://www.audiitorteenused.ee/kas-audit-voi-ulevaatus-on-kohustuslik/
Majandusaasta aruande esitamine
Majandusaasta aruanne tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu ja seda saab esitada elektrooniliselt e-äriregistris (https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/majandusaasta-aruanne).
Aruande allkirjastamise etapis tuleb ära märkida aruande lõpetamise kuupäev, lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks. Aastaaruande peab allkirjastama vähemalt üks raamatupidamisüksuse juhatuse liige, kas digitaalselt e-äriregistri portaali kaudu või paberkandjal, mis tuleb seejärel skaneerida ja üles laadida portaali esitamiseks.
Allkirjastamisele järgneb äriühingute puhul kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse vormide täitmine ning erinõuetega tegevusalade registrile olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete kinnituste saatmine.
Enne aruande esitamist on võimalik valida millal aruanne registrile esitatakse, kas kohe või hiljem. Kui valida kuupäevaks hilisem kuupäev siis esitatakse aruanne registrile hiljem ning alles siis muutub ka aruanne avalikult kättesaadavaks.
Pärast aruande registrile saatmist saadetakse ettevõtte e-mailile esitamist kinnitav kiri.
Aastaaruande õigeaegselt esitamata jätmise korral on äriregistril õigus määrata trahv ilma eelneva hoiatuseta. Juhul kui aruannet ei esitata ka trahvidele ja hoiatustele vaatamata, võib äriregister juriidilise isiku registrist kustutada.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et majandusaasta aruanne on iga ettevõtte jaoks kui visiitkaart, andes õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemist ja rahavoogudest.
Raamatupidamise seadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022027
Täiendavat infot majandusaasta esitamise kohta e-äriregistris:
https://abiinfo.rik.ee/majandusaasta-aruannete-esitamine
Estonian 
English