Kasutusrent

Kasutusrent on mõistlik valida siis, kui sa ei soovi saada vara omanikuks vaid saad selle enda kasutusse kokku lepitud liisinguperioodiks ning lepingu lõppedes tuleb vara tagastada. Kasutusrendi eripäraks on see, et vara osas lepitakse kokku jääkväärtus, mis sisuliselt vähendab vara eest tasumisele kuuluvaid makseid.
Soovi korral on järele jäänud jääkväärtuse eest võimalik ka vara välja osta.

Näiteks:  inimene soovib kasutusrendiga liisida autot, mille puhul ta maksab igakuiselt teatud summa liisinguandjale auto kasutamise eest. Liisinguperioodi lõppedes peab ta sõiduki liisinguandjale tagastama. Kuna autol on ka jääkväärtus, siis tänu sellele olid ka igakuised maksed madalamad võrreldes kapitalirendiga.

Kapitalirent

Kapitalirent sobib juhul, kui liisingulepingu lõppedes on sul soov saada vara omanikuks. Sisuliselt on kapitalirent vara soetamine tasudes selle eest osamaksetega. Peale viimase osamakse tasumist, kuulub vara sulle. 

Näiteks: inimene soovib kapitalirendiga liisida autot – sellisel juhul jagatakse sõiduki maksumus ning intress võrdseteks osamakseteks, mida tasutakse kokkulepitud perioodi jooksul. Pärast viimase osamakse tasumist saadakse sõiduki omanikuks. 

Lisaks tavalisele kapitalirendile võidakse pakkuda võimalust vormistada kapitalirent jääkväärtusega. See tähendab, et liisinguperioodi lõppu jäetakse müüjaga kokkulepitud jääkväärtuse summa ehk viimane makse, mis on teistest oluliselt suurem. Seda võimalust on hea kasutada siis, kui igakuine makse paistab liiga suur. Seetõttu jääb kuumakse küll väiksemaks, kuid viimane osamakse on seeläbi tundvalt kõrgem.

Raamatupidamis toimkonna juhendi (edaspidi RTJ) järgi peetakse kapitalirendiks renti, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Tähele tuleb panna, et omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. See nüanss on oluline silmas pidada rendilepingu kajastamisel raamatupidamises. 

Kuid mis neil siis ikkagi vahet on?

Kui panna kõrvuti kapitalirent jääkväärtusega ja kasutusrent ning jätta mõlema maksegraafiku lõppu sama summa, siis tekib küsimus, et mis vahe nende maksmisel siis ikkagi on?
Nendel lepingutüüpidel on erinevad maksustamispõhimõtted, mistõttu kahe lepingu maksed üks-ühele samasuguseks ei kujune. 

Kapitalirendilepinguga toimub kogu käibemaksuarvestus tehingu sõlmimise hetkel, mis tähendab, et käibemaksu osa makstakse kohe ära ja edaspidi arved käibemaksu enam ei sisalda.

Kasutusrendi korral toimub käibemaksuarvestus igakuiselt arve väljastamisel, see tähendab, et igakuised arved sisaldavad nii kasutustasu kui ka käibemaksu.

Kuidas oleks aga õige üht või teist rendilepingut kajastada ettevõtte raamatupidamises?

Rendilepinguid sõlmitakse erinevatele varadele (nii sõidukitele, tootmisseadmetele, hoonetele jne) ning tihtipeale on lepingu pealkirjas juba vihje olemas, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendiga. Paraku ainult selle järgi ei saa otsustada, kumba rendina lepingut raamatupidamises kajastada. Lepingu nimetuseks olev  kasutusrent või kapitalirent ei pruugi olla kohe automaatselt võrdsustatav RTJ 9 alusel oleva kasutusrendi või kapitalirendi kajastamise põhimõttega.

Selleks, et asjasse selgust saada, tuleb lepingu punktid põhjalikult üle vaadata ning  liigitada leping kas kasutus- või kapitalirendiks. Milliste küsimuste järgi liigitamine käib – leiad vastused siit (RTJ 9): https://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/raamatupidamise-toimkonna-juhendid-rtj-alates-01-01-2020 

Kui leidsime, et tegemist on kapitalirendiga, siis tuleb kajastada bilansis kapitalirendile võetud vara ja sellega seonduvad kohustised(maksed). Vara suhtes tuleb rakendada RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ olevaid põhimõtteid (kasulik eluiga, amortisatsioon). Edaspidi tekib igakuiselt finantskulu ning kapitalirendi kohustise tasumine.

Kui aga leidsime, et tegemist on kasutusrendiga, siis ei teki ettevõttel bilanssi vara. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul kuluna.

Kokkuvõtteks on igal rendivormil omad plussid ja miinused. Selleks, et teha otsus kumb rendilepingu tüüp valida, tuleks kõigepealt mõelda, kas soovid saada lõpuks vara omanikuks või mitte. Lisaks tuleks üle vaadata oma rahaline võimekus kuumaksete ja jääkväärtuse tasumiseks. Kas soovid tasuda igakuiselt pigem suuremaid või väiksemaid summasid? Kasutusrent oleks sinu valikuks, kui sa ei soovi omanikuks saada ja eelistad rendiperioodil madalamaid kuumakseid.