Ettevõtte kasum ei tähenda, et ettevõtjal on raha
Ettevõtluses võib üsna kergesti tekkida olukord, kus raamatupidamise järgi on ettevõte kasumis, kuid pangakonto seda ei peegelda. Numbrid näitavad head tulemust, aga raha justkui ei ole. See võib esmapilgul tunduda vastuoluline, kuid tegelikult on kasum ja raha kaks täiesti erinevat asja.
Kasum näitab ettevõtte majandustulemust ehk seda, kas tulud on olnud suuremad kui kulud.
Rahavoog näitab aga seda, millal raha päriselt ettevõtte kontole tuleb ja millal see sealt välja läheb.
Just selle erinevuse mõistmine aitab paremini aru saada, miks võib täiesti kasumlik ettevõte sattuda rahaliselt keerulisse olukorda.
Kasum võib olla olemas enne, kui raha laekub
Toon lihtsa näite:
Ettevõte teeb augustis kliendile 10 000 euro eest tööd ja esitab selle kohta arve. Arve maksetähtaeg on 30 päeva ehk klient maksab selle alles septembris. Augustis on ettevõttel töö tegemisega seotud kulusid 7 000 eurot. Raamatupidamise järgi on augusti tulemus:
Müügitulu 10 000 € – kulud 7 000 € = kasum 3 000 €. Ettevõte teenis seega augustis 3 000 eurot kasumit.
Pangakontol võib olukord olla aga hoopis teine. Kliendi 10 000 eurot ei ole veel laekunud, kuid ettevõttel tuleb juba augustis maksta näiteks töötasusid, tarnijate arveid, renti ja muid jooksvaid kulusid. Kui need 7 000 eurot tuleb tasuda enne kliendi raha laekumist, peab ettevõttel see raha kuskilt olemas olema. Seega võib ettevõte olla 3 000 euroga kasumis, kuid vajada samal ajal 7 000 eurot raha, et oma kohustused ära maksta.
See ongi üks lihtsamaid näiteid sellest, miks kasum ei võrdu rahaga.
Ka raha pangakontol ei tähenda automaatselt kasumit
Sama olukord võib tekkida ka vastupidi. Toon siinkohal lihtsa näite: Oletame, et ettevõtte pangakontole laekub 20 000 euro suurune laen. Pangakonto saldo suureneb 20 000 euro võrra ja esmapilgul võib tunduda, et ettevõtte rahaline seis on väga hea. Aga laen ei ole ettevõtte müügitulu ega kasum. See raha tuleb hiljem tagasi maksta. Seetõttu ei saa ka ainult pangakonto saldot vaadates hinnata, kas ettevõttel läheb hästi. Kontol võib olla 20 000 eurot, kuid samal ajal võib ettevõte olla kahjumis ja omada 20 000 euro suurust laenukohustust.
Kui palju raha ettevõte tegelikult vajab?
Siit jõuame küsimuseni, millele tasub igal ettevõtjal mõelda: kui palju raha vajab minu ettevõte selleks, et tavapäraselt toimida?
Oletame, et ettevõtte igakuised kulud on järgmised:
- töötasud ja tööjõumaksud 4 000 eurot;
- rent 1 000 eurot;
- tarnijad ja alltöövõtjad 2 000 eurot;
- tarkvara, telefon, reklaam ja muud kulud 1 000 eurot.
Ettevõte vajab seega tavapärase kuu jooksul umbes 8 000 eurot.
Kui klientidelt laekub raha alles 30 päeva pärast arvete väljastamist, peab ettevõttel olema piisavalt raha, et selle ajani oma kulud katta. Kui klientide maksetähtajad on pikemad või arved kipuvad hilinema, suureneb ka vajalik rahapuhver.
Näiteks kui ettevõttel on 8 000 eurot kulusid kuus, siis kahe kuu kulude katmiseks oleks vaja juba 16 000 eurot.
See ei tähenda, et iga ettevõtte kontol peab alati täpselt selline summa seisma. Küll aga aitab selline lihtne arvutus mõista, kui suur on ettevõtte tegelik rahavajadus ja kui kaua suudetakse oma kohustusi täita juhul, kui laekumised hilinevad.
Kiire kasv võib rahavajadust hoopis suurendada
Sageli tundub loogiline, et kui ettevõtte käive kasvab, peaks ka raha rohkem olema. Tegelikkuses võib kiire kasv tekitada hoopis suurema rahavajaduse.
Toon siinkohal näite: Oletame, et ettevõte müüs varem 10 000 euro eest kuus, kuid nüüd kasvab müük 20 000 euroni. Suurema müügi teenindamiseks tuleb võib-olla osta rohkem kaupa, palgata uus töötaja või kasutada rohkem alltöövõtjaid. Kui varem olid ettevõtte igakuised kulud 7 000 eurot, võivad need kasvu tõttu tõusta näiteks 14 000 euroni. Kui tarnijatele ja töötajatele tuleb maksta kohe, kuid kliendid maksavad 30 päeva pärast, peab ettevõte selle 14 000 eurot vahepeal ise finantseerima.
Seega võib ettevõte müüa rohkem ja teenida rohkem kasumit, kuid tunda samal ajal järjest suuremat rahapuudust. Mida kiiremini ettevõte kasvab, seda olulisemaks muutub rahavoo planeerimine.
Ka hinnastamine mõjutab rahalist seisu
Rahavajaduse mõistmine aitab vaadata kriitilisemalt ka ettevõtte hinnastamist. Oletame, et ettevõtte käive on 10 000 eurot kuus ja kõik kulud kokku 9 500 eurot. Ettevõte on küll kasumis, sest kuu lõpuks jääb alles 500 eurot.
Aga kas sellest piisab?
Kui üks klient jätab 2 000 euro suuruse arve õigel ajal tasumata või ettevõttel tekib ootamatult 3 000 euro suurune kulu, võib rahaline olukord muutuda kiiresti keeruliseks. Seetõttu ei peaks hind katma ainult kõige otsesemaid kulusid. Ettevõttel võiks jääda piisavalt kasumit ka selleks, et tekitada rahaline puhver, investeerida ettevõtte arengusse ning tulla toime ootamatute kulude ja hilinenud laekumistega.
Väga väikese kasumimarginaaliga ettevõte võib paberil olla kasumlik, kuid olla rahaliselt siiski väga haavatav.
Ühte numbrit vaadates ei saa ettevõtte olukorrast tervikpilti
Ettevõtluses tehakse sageli järeldusi ühe numbri põhjal.
- Käive kasvab – järelikult läheb hästi.
- Ettevõte on kasumis – järelikult raha on.
- Pangakontol on palju raha – järelikult ettevõte on edukas.
Tegelikkuses ei pruugi ükski neist väidetest eraldi võttes tõsi olla. Ettevõtte olukorra hindamisel tasub vaadata vähemalt nelja asja: käivet, kasumit, rahavoogu ja kohustusi.
Kui ettevõtte kontol on täna 20 000 eurot, aga järgmisel nädalal tuleb maksta 12 000 eurot makse, 5 000 eurot töötasusid ja 4 000 eurot tarnijatele, siis ei ole ettevõttel tegelikult 20 000 eurot vaba raha.
Samamoodi ei tähenda 5 000 euro suurune kasum, et omanik võiks selle summa kohe ettevõttest välja maksta. Osa rahast võib olla alles klientidelt laekumata või vajalik järgmise kuu kohustuste tasumiseks.
Seetõttu tasub ettevõtjal aeg-ajalt küsida endalt väga lihtsad küsimused:
- Kui palju raha mul praegu tegelikult olemas on?
- Kui palju raha peaks järgmise kuu jooksul laekuma?
- Kui palju tuleb järgmise kuu jooksul välja maksta?
- Mis juhtub siis, kui mõni suurem klient maksab kuu aega hiljem?
- Mitme kuu kulud suudaks ettevõte olemasoleva rahaga katta?
Need küsimused annavad ettevõtte tegelikust rahalisest seisust sageli palju parema pildi kui ainult kasumiaruande vaatamine.
Kasum on ettevõtte jaoks oluline – pikemas perspektiivis ei saa ettevõte ilma kasumita jätkusuutlikult tegutseda. Kuid ka kasumlik ettevõte võib sattuda raskustesse, kui tal ei ole õigel hetkel piisavalt raha oma kohustuste täitmiseks.
Seetõttu ei tasu küsida ainult „Kui palju mu ettevõte kasumit teenis?“, vaid ka „Kui palju raha minu ettevõte vajab ja kas see raha on õigel ajal olemas?“
Alles siis, kui vaadata koos käivet, kasumit, rahavoogu ja eesootavaid kohustusi, tekib päris pilt sellest, kuidas ettevõttel tegelikult läheb.