Tõsi on see, et tänapäeva tarkvarad ja robotid suudavad teha suure osa rutiinsest tööst kiiremini ja tõenäoliselt ka täpsemini. Näiteks arvete automaatne lugemine ja sisestamine, kuluaruannete kontrollimine või deklaratsioonide täitmine – need on tegevused, mis varem nõudsid palju aega raamatupidajalt, kuid nüüd suudavad tehnoloogiasüsteemid neid teha vaid mõne hetkega. See on suurepärane areng ja ka igati loogiline samm, sest miks peaks inimene kulutama tunde tegevustele, mida saaks lahendada programmi abil sekunditega. 

Küll aga  – nii nagu inimene, ei ole ka tehnoloogia eksimatu. Kuigi tarkvarad on üha nutikamad, ei ole andmed siiski alati 100% korrektsed. Praktikas tähendab see, et ka kõige uuem programm võib teha sisestusvea, tõlgendada infot valesti või jätta olulise detaili kahe silma vahele. Eriti tähelepanelik tuleks olla maksuarvestuse küsimustes. Maksuõigus on sageli keeruline ja tihti muutuv, mistõttu üks vale tõlgendus või vale maksumäär võib kaasa tuua reaalseid rahalisi kahjusid või juriidilisi probleeme.

Seetõttu ei saa raamatupidajal kunagi olla ainult „andmete sisestaja“ roll. Ta peab olema ka faktikontrollija, riskide maandaja ja tõlgendaja. Tehnoloogia võib küll koostada deklaratsiooni, kuid vastutus õigete tulemuste esitamise eest jääb ikka inimesele. 

Robotid ei suuda asendada inimlikku mõtlemist, kogemust ja otsustusvõimet. Kui masin oskab arvutada, siis inimene oskab seletada, miks üks või teine number just selline on ja mida see ettevõtja jaoks päriselt tähendab. Raamatupidamine ei ole ainult numbrite toksimine ühest lahtrist teise, vaid nõustamine, olukordade tõlgendamine, riskide hindamine ja kliendi toetamine. 

Seega ei ole küsimus niivõrd selles, kas tehisintellektid võtavad raamatupidajate töö üle, vaid pigem selles, milliseks muutub raamatupidajate töö sisu. 

Jah, paljud igapäevased tegevused kaovad või muutuvad automaatseks, kuid see vabastab aega ja ressursse, et keskenduda sellele, mis loob ettevõttele päriselt väärtust.
Raamatupidaja on ettevõtja jaoks pigem kui partner, kes aitab numbrite kaudu näha suuremat pilti, planeerida rahavoogusid, hinnata riske ja teha teadlikke otsuseid. Seda masin ei tee – vähemalt mitte viisil, mis arvestaks iga ettevõtte eripära, inimlikku konteksti ja õiguslikke nüansse.

Pigem võiks hoopis öelda, et raamatupidamise tulevik on seega kombinatsioon tehnoloogiast ja inimlikkusest. Tehisintellekt  võib teha eeltöö, aga inimene kontrollib, tõlgendab ja vastutab. Seega on tehnoloogia meie liitlane, mitte vaenlane. 

Tuleb olla valmis õppima ja kohanema tehnoloogia arenguga, sest masinad võtavad üle korduvad ja ajamahukad tegevused, et raamatupidaja saaks liikuda rolli, kus ta on ettevõtte partner ja usaldusväärne nõustaja. Seega – raamatupidaja amet ei ole kuhugi kadumas, vaid hoopis arenemas ja väärtust kogumas.