Keerukamaks läheb aga maksustamise mõttes siis kui ettevõte otsustab töötajale maksta mitterahalist preemiat. Milleks võib siis olla kinkekaart, kontserdi piletid, mis iganes muu kingitus on põhimõtteliselt maksustatav erisoodustusena.

Erisoodustuse korral peab tööandja arvestama nii tulu- kui sotsiaalmaksu kuluga.

Näiteks:

Ettevõte premeerib oma töötajat kontserdi piletitega, mille hind on 150 eurot. Sellega kaasneb ettevõttel tulumaksukohustus, milleks on 37,5 eurot ehk hüve suurus brutosummana on 187,5 eurot, millelt arvutatakse 20% tulumaksu. Lisaks tuleb tasuda ka 33% sotsiaalmaksu hüve brutosummalt ehk 187,5 eurolt.

Lisakulu kokku ettevõttele on 99,38 eurot (tulumaks 37,5 eurot + sotsiaalmaks 61,88).See tähendab, et 150 eurose kontserdipileti kinkimine läheb ettevõttele maksma tegelikkuses 249,38 eurot, millest 99,38 eurot on maksukulu.

Erireeglid kehtivad osalusoptsiooni programmide korral, mis on viimastel aastatel populaarne võimalus töötajate premeerimiseks heade tulemuste eest.

Optsioonid vastavad klassikalises mõttes erisoodustuse reeglitele. Samas enamik riike, sh Eesti, on optsioonidele kehtestanud erireeglid. Näiteks kui optsioonid realiseeritakse kolm aastat pärast andmist, siis osade omandamine töötajatele ei ole maksustatav. See võimaldab pikaajalise preemia korral ettevõttel maksukohustust vältida.

Maksustamisele kuulub töötaja poolt osakute müümisel saadav kasu.

Optsioonide realiseerimisel saab töötajast ettevõtte omanik, seega tekib ka omanikutulu ehk dividendide saamise võimalus. Tegemist ei ole otseselt töötulemusega seotud preemiaga, kuid dividendide näol saadav lisasissetulek tekitab tõenäoliselt töötajas siiski lisamotivatsiooni ja huvi ettevõtte hea käekäigu vastu.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et enamus preemiate maksustamisel midagi keerukat pole, rahaline preemia käitub kui palk ja mitterahaline preemia läheb erisoodustuse alla. Küll aga osalusoptsioonide korral tuleks kindlasti rohkem sellesse teemasse süübida ja kaasata maksunõustaja, et vältida täiendavaid probleeme.