Purgato

Digiteenused ja nende maksustamine

Digiteenused on kiiresti arenev valdkond, mis on muutnud kogu majanduse toimimist, eriti digimajanduse kasvu ja tehnoloogia arengut. Tänu internetile ja globaalsetele elektroonilistele võrkudele on teenuste osutamine üha enam automaatne ja distantsilt juhitud. Arvestades seda, et ettevõtted pakuvad teenuseid nii Eestis kui ka Euroopa Liidus ja ka väljaspool Euroopa Liitu on oluline rääkida digiteenuste maksustamisest. Nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides, kehtib Eestis maksusüsteem, mis reguleerib nende teenuste osutamist nii riigisiseselt kui ka väljaspool seda.

Järgnevalt vaatamegi lähemalt:

  • mis on digiteenus,
  • millised maksud kehtivad erinevates olukordades ning
  • millele tuleks Eestis digiteenuste osutamisel tähelepanu pöörata.

Mis on digiteenus?

Digiteenus on teenus, mida pakutakse üle elektrooniliste võrkude, peamiselt interneti kaudu, ning mis ei vaja teenuse osutamiseks inimsekkumist. Digiteenuse puhul on kõige olulisem, et seda saab pakkuda igal ajal, igas kohas. Nende pakkumiseks on vaja kaasaegset tehnoloogilist infrastruktuuri nagu näiteks serverid, andmebaasid ja platvormid, mille kaudu teenuseid osutatakse.

Digiteenused on väga laialdased ja nende hulka kuuluvad näiteks:

veebisisu tellimused (nt uudisteportaalide tellimused), veebikursused, tarkvarad, online-kaubandusplatvormid, veebimajutus, e-raamatud, videote allalaadimine ja internetipõhised tarkvaralahendused jpm.

Digiteenuste peamine tunnusjoon on see, et nende pakkumine on ilma infotehnoloogiateta praktiliselt võimatu. Need vajavad protsesside automatiseerimist ja tagavad kasutajatele pideva ligipääsu sisule või funktsioonidele läbi interneti.

Digiteenuste maksustamine Eestis

Eestis nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides, kehtib käibemaks (KM) reegel, mille järgi tuleb digiteenuseid maksustada sõltuvalt teenuse saaja asukohast ja staatusest. Maksustamine sõltub olulisel määral sellest, kas teenus osutatakse Eesti siseselt, teise EL-i riigi ettevõttele või väljaspool EL-i asuvale ettevõttele või eraisikule.

  1. Teenused Eesti ettevõtete vahel

Kui teenust osutatakse Eesti ettevõtte poolt teisele Eesti ettevõttele, siis rakendub tavapärane Eesti käibemaksu määr, mis on 22%. See on kõige lihtsam stsenaarium, kuna mõlemad osapooled on Eestis registreeritud käibemaksukohustuslastena.

Näide: Eesti käibemaksukohuslane ettevõte A pakub veebimajutuse teenust Eesti ettevõttele B, kes on samuti käibemaksukohustuslane. Sellisel juhul peab ettevõte A esitama arve koos 22% käibemaksuga

  1. Teenused Eesti käibemaksukohustuslaselt Eesti mitte-käibemaksukohustuslasele

Kui digiteenust osutatakse Eesti käibemaksukohustuslase poolt Eesti mitte-käibemaksukohustuslasele, rakendub samuti 22% käibemaks.

Näide:Käibemaksukohuslane  ettevõte A pakub veebisisu tellimust ettevõttele B, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõte A peab arvele lisama 22% käibemaksu.

  1. Teenused EL-i ettevõttele, kellel on kehtiv käibemaksukohustuslase number

Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab digiteenust EL-i liikmesriigi ettevõttele, kes on käibemaksukohustuslane, siis Eestis käibemaksu ei kohaldata. Teenust maksustatakse 0% määraga, kui ostjal on kehtiv käibemaksukohustuslase number. Kuid teenuse pakkujal on kohustus kontrollida ostja käibemaksunumbrit, kasutades selleks Euroopa Liidu VIES süsteemi.

Näide: Eesti ettevõte A osutab pilvearvutuse teenust Prantsuse ettevõttele B, kellel on kehtiv käibemaksunumber. Ettevõte A võib esitada arve ilma käibemaksuta, kuid peab veenduma, et ostja käibemaksunumber on kehtiv.

  1. Teenused EL-i ettevõttele või eraisikule, kellel puudub käibemaksukohustuslase number

Kui teenus osutatakse EL-i ettevõttele või eraisikule, kellel puudub käibemaksukohustuslase number, siis rakendub Eesti käibemaksumäär 22%, juhul kui müügimaht ei ületa 10 000 euro piiri kalendriaasta kohta. Kui see müügimaht ületatakse, peab Eesti ettevõte registreerima end käibemaksukohustuslaseks teenuse saaja riigis ning rakendama seal kohalikke käibemaksureegleid. 

On ka teine võimalus piirmäära ületamisel: Eestis on võimalus registreerida ennas OSS-süsteemi, sel juhul ei pea end igas riigis käibemaksukohuslaseks registreerima ja saab asju ajada läbi Eesti Maksu- ja Tolliameti. Kokkuvõtvalt, see võimaldab ettevõtetel hallata kõiki Euroopa Liidu riikide käibemaksuregistreerimisi ühe keskkonna kaudu.

Näide: Ettevõte A pakub e-raamatute tellimust eraisikule Saksamaal. Kuni müügimaht ei ületa 10 000 euro piiri, rakendub 22% Eesti käibemaks. Kui müügimaht ületab piiri, on ettevõte kohustatud registreerima end Saksamaal käibemaksukohustuslaseks või registreerida ennast OSS-süsteemi.

  1. Teenused ettevõttele või eraisikule, kes asub väljaspool EL-i

Kui teenus osutatakse väljaspool Euroopa Liitu asuvale ettevõttele või eraisikule, siis Eestis käibemaksu ei kohaldata. Eesti käibemaksusüsteemis on tegemist “ekspordi” ehk välismaale osutatavate teenuste erandiga, mille puhul rakendub 0% käibemaksumäär.

Näide: Ettevõte A, mis asub Eestis, müüb tarkvara USA ettevõttele. Kuna teenus on suunatud USA-s asuvale ettevõttele, ei kohaldata Eesti käibemaksu. Ettevõte A esitab arve, kus on 0% käibemaksumäär, kuna teenus osutatakse väljaspool EL-i.

NB! Kuna teenus osutatakse väljaspool EL-i ja teenuse tarbimine toimub välismaal, siis see ei kuulu Eesti käibemaksuga maksustamisele.

Kokkuvõte

Digiteenuste maksustamine sõltub teenuse saaja asukohast ja maksukohustuslase staatusest, ning ettevõtetel on oluline olla kursis maksustamisreeglitega nii Eestis kui ka tesites riikides. Samuti on oluline olla kursis muutustega, et vältida trahve, maksuvigu.

etEstonian