Osaühingu vabatahtlik likvideerimine.
Ettevõtet saab lõpetada kas vabatahtliku lõpetamise kaudu omanike otsusega või sundlõpetamise kaudu kohtumääruse alusel, sh omanike enda algatatud pankroti kaudu.
Osaühingu vabatahtlikuks lõpetamiseks langetavad kõigepealt omanikud otsuse ettevõtte tegevuse lõpetamise kohta. Seejärel toimub ettevõtte likvideerimine ja äriregistrist kustutamine. Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele.
Likvideerimisotsuse vastuvõtmisega lõpeb ettevõtte seni kestnud majandusaasta ning sellest kuupäevast algab uus majandusaasta. Juhul kui uue majandusaasta algusest (likvideerimismenetluse alustamise kuupäevast) on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, on likvideerijad kohustatud koostama likvideerimise vahearuande. Likvideerimismenetluse jätkumisel koostatakse likvideerimise vahearuanne iga majandusaasta lõpu seisuga. Likvideerimise vahearuanne koosneb likvideerimise vahebilansist, tulude ja kulude aruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.
Näide: Ettevõtte likvideerimisotsus võeti vastu 15.05.20X1. Ettevõte valib kuupäeva 15.05.20X1 majandustegevuse lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise kajastamise kuupäevaks. Seega lõppes ettevõtte senine majandusaasta 15.05.20X1 ja uueks majandusaastaks loetakse perioodi 16.05.20X1 kuni 15.05.20X2. Likvideerijad on kohustatud koostama esimese likvideerimise vahearuande seisuga 15.05.20X2 eeldusel, et selleks ajaks on likvideerimine veel lõpetamata. Järgmine likvideerimise vahearuanne koostatakse seisuga 15.05.20X3 jne, seni kuni likvideerimine on lõpetatud.
Likvideerimine
Osaühingu likvideerijateks on enamasti osaühingu juhatuse liikmed, kui põhikirjas või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks määramiseks peab olema andnud nõusoleku.
Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama kohtule pankrotiavalduse.
Likvideerimise tavapärased etapid on:
- Määratakse likvideerijad ja esitatakse lõpetamise otsus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Avaldus esitatakse (kindlasti lisada avaldusele ka osaniku otsus) ning likvideerijad kantakse äriregistrisse.
- Seejärel avaldatakse ettevõtte likvideerimisteade Ametlikes Teadaannetes ning teavitatakse võlausaldajaid. Riigilõiv on 7 eurot. Likvideerimisteates tuleb kindlasti märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Olenemata ettevõtte suurusest või tegutsemisest (mõnel juhul ei ole ettevõttes üldse tegevust olnudki) rakendatakse ikka Äriseadustikust § 212 tulenevalt nelja kuud.
- Koostatakse likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne. Need dokumendid kinnitatakse osanike poolt ja esitatakse registripidajale.
- Müüakse osaühingu varad, nõutakse sisse võlad, rahuldatakse võlausaldajate nõuded.
- Koostatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan.
- Jaotatakse vara osanike vahel.
- Esitatakse osaühingu äriregistrist kustutamise avaldus registripidajale.
Lisaks tuleb ettevõtte likvideerimisel lõpetada töösuhted töötajatega. Töösuhte lõpetamise aluseks on ettevõtte likvideerimine.
Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi osaühingu ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine. Tegevuse jätkamise otsus tuleb teha enne, kui alustatakse vara jaotamist osanike vahel. Likvideerijad peavad esitama äriregistrile avalduse osaühingu tegevuse jätkamiseks.
Äriregistrist kustutamine
Osaühing lõppeb kustutamisega äriregistrist.
Pärast osaühingu likvideerimismenetlust tuleb likvideerijatel esitada äriregistrile avaldus osaühingu kustutamiseks. Alles pärast likvideerimise lõppu saavad likvideerijad esitada avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest (seda tuleb ise jälgida, keegi teavitust ei saada) ning kolme kuu möödumisel ajast, mil osanikele teatati lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest.
Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Osaühingu võib registrist kustutada vaid tingimusel, et ta ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.
Dokumentide säilitamine
Äriregistrist kustutatud osaühing peab säilitama oma dokumente kümme aastat. Dokumendid antakse üldjuhul hoiule likvideerijale või likvideerija poolt määratud isikule. Dokumentide hoidja kohta tehakse märge äriregistrisse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et osaühingu lõpetamine on küllaltki pikk protsess ning selleks tuleb varuda aega. Kindlasti tasuks meeles pidada, et olenemata sellest, kas ettevõttel oli tegevust või mitte, tuleb ikka järgida seaduses sätestatud tähtaegu.
Kasulikud lingid:
Näidismallid: https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/naidismallid
Lõpetamisotsus: https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/naidismallid/lopetamisotsus
Ametlikud teadaanded: https://www.ametlikudteadaanded.ee/
Estonian 
English