Kellel on võimalik saada töövõimetoetust?

Töövõimetoetust on õigus saada alates 16-eluaastast kuni vanaduspensionieani kui on täidetud järgnevad tingimused:

• Eestis elav Eesti kodanik; 
• elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
• Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. 

Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses, või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses.

Töövõimetoetuse määramise eeldus on töövõime hindamine, mille tulemusena on Töötukassa hinnanud töövõime osaliseks või puuduvaks.

• Osaline töövõime: Isikud, kes saavad töötada, kuid nende terviseseisund seab teatud piiranguid töö tegemiseks.
• Puuduv töövõime: Isikud, kes tervislikel põhjustel ei suuda töötada.

Kui töövõime on hinnatud osaliseks, peab töövõimetoetuse saamiseks täitma vähemalt ühte järgnevalt loetletud tingimust:

• Peab töötama;
• otsima tööd ehk olema registreeritud töötuna ja täitma aktiivsusnõudeid;
• õppima – omandama põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;
• kasvatama vähemalt ühte alla kolmeaastast last;
• hooldama abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut;
• saama loomeliidult määratud loometoetust;
• olema paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust;
• viibima ambulatoorsel või statsionaarsel ravil (sh võõrutusravil) või kandma seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit;
• viibima aja-, asendus- või reservteenistuses.

NB! Kui töövõime on hinnatud puuduvaks, siis ei pea töövõimetoetuse saamiseks eelnimetatud aktiivsustingimusi täitma.

Töövõimetoetust ei maksta, kui saadakse:

• pensioni, 
• abikaasatasu välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel,
• vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust,
• prokuröri töövõimehüvitist.

Kui suur on töövõimetoetus? 

Töövõimetoetus jaguneb järgmiselt:

Alates 1. aprillist 2024 on töövõimetoetuse päevamäär 20,57 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on: 

• osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (11,7249 eurot päevas, keskmiselt 351,75 eurot kuus);
• puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (20,57 eurot päevas, keskmiselt 617,10 eurot kuus).

Töövõimetoetust maksab Töötukassa eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Töövõimetoetuse oletatavat suurust on võimalik arvutada lingil oleval kalkulaatoril: https://www.mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toohoive/toovoime-toetamise-susteem 

Kuidas töövõimetoetust taotleda?

Töövõimetustoetuse taotlemiseks tuleb esmalt esitada avaldus töövõime hindamiseks. Selleks tuleb järgida järgmisi samme:

• arstivisiit
• töövõime hindamise taotluse esitamine
• eksperdiarvamuse koostamine
• töövõime hindamise ulatuse otsustamine
• töövõimetoetuse maksmine ja vajadusel teie nõustamine ning tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.  

Sotsiaalmaksu soodustus tööandjale

Tööandja saab taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust vähenenud töövõimega töötajalt, kui on täidetud järgmised tingimused:

• tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
• töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;
• töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töötamise registris peab olema registreeritud õige töötamise liik). Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa.

Selleks peab aga töötaja tööandjale tõendama, et ta  on vähenenud töövõimega isik, esitades Töötukassa otsuse või Sotsiaalkindlustusameti väljastatud pensionitunnistuse, kus peab olema märge töövõimetuspensioni ja selle tähtaja kohta. Seejärel esitab tööandja Töötukassale taotluse sotsiaalmaksu tasumiseks.

Taotlus on vaja esitada üks kord ühe vähenenud või puuduva töövõimega töötaja eest. Kui vähenenud töövõimega töötab mitmes kohas, siis on õigus sotsiaalmaksu soodustust taotleda sellel tööandjal, kes arvestab töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, saab ta valida millisele tööandjale annab õiguse sotsiaalmaksu soodustuse taotlemiseks.

Riik maksab Töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuumääralt 20% (2024. aastal 725 eurolt 145 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga sellelt osalt, mis ületab Töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi kuumääralt arvestatuna.

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse Töötukassale taotluse esitamise päeva, mis ei saa olla varasem töösuhte alguse päevast või töötajal vähenenud töövõime tuvastamise päevast. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, tööandjale võib tekkida küsimus, kas vähenenud töövõimega inimese palkamine toob kaasa lisakohustusi. Tegelikult võib see vastupidi pakkuda teatud soodustusi. Kui töötaja esitab Töövõime otsuse, mis tõendab tema vähenenud töövõimet, on tööandjal võimalik taotleda soodustus sotsiaalmaksu tasumisel. See tähendab, et sellise töötaja palkamine ei ole mitte koormav, vaid hoopis toetav samm, sest sellest võidab ka töötaja ise. Lisaks saadavale töövõimetoetusele aitab sotsiaalmaksu soodustus luua stabiilsemat ja paindlikumat töösuhet, kus arvestatakse tema tervislikku seisundit, samas kui riik toetab tööandjat rahaliselt. 

Täpsemalt on võimalik lugeda töövõimetoetuse kohta Eesti Töötukassa koduleheküljelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimetoetus

Ja ka eesti.ee koduleheküljelt: https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/puudega-inimesed/toeoevoime-hindamine-ja-toeoevoimetoetus/toeoevoimetoetus