• Töötervishoid – 

Tööandja töötervishoiu-alased kohustused on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides. Töötervishoiu teenuste osutamisega seotud kulude maksustamisel tuleks vahet teha, millistel juhtudel on tegemist Tööandja kohustusliku kuluga, millal erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

Maksuvabad töötervishoiu kulud:

• Tervisekontroll – kõikidele Töötajatele mõeldud kontroll, mille kaudu on võimalik tellida palju põhjalikumaid uuringuid kui perearst teostab. Tervisekontrolli sageduse ja ulatuse määrab töötervishoiuarst.
• Töötervishoiuarsti poolt soovitatud täpsed protseduurid – siia alla kuulub näiteks massaažiprotseduurid, mille on paika pannud töötervishoiuarst. Siinkohal tasuks tähele panna, et nende kulude kompenseerimine ei ole Tööandjale küll kohustuslik, aga kindlasti pakub see olulist lisaväärtust Töötajaile. Tööandjale nendest kuludest makse ei lisandu. 

• Nägemiskontroll ja prillikompensatsioon – kui Töötaja töötab enam kui pool oma tööajast kuvariga, on prillide kompenseerimine maksuvaba. Tööandja võib seada prillide kompensatsioonile piirmäära, kuid võib ka seda piiri ülespoole nihutada. Tavaliselt kompenseeritakse prillide maksumus kuni 50%. Praktika on näidanud, et üldjuhul tasub Tööandja osa klaaside maksumusest ning töötaja tasub täielikult prilliraami eest ja teise osa klaaside maksumusest.

Maksustatavad töötervishoiu kulud:

Maksustamisele kuuluvad kõik täiendavad kulud, mis ei ole töötervishoiuarsti poolt ette kirjutatud. Näiteks: vaktsiinid, täiendavad protseduurid nagu näiteks massaaž kui töötervishoiuarst ei ole seda töötajale välja kirjutanud.

Erinevad küsimused ja vastused tööandjatelt:

1. Kui ettevõtja investeerib oma Töötajate tervisesse rohkem, kui seadus seda ette näeb, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Jah on erisoodustus, kui tekib töötajale hüve

2. Kas Töötajate tervisekontrolli kulud võib olenemata summa suurusest kuludesse kanda ja erisoodustusmaksu mitte tasuda?

Vastus: Seadus ei sätesta Tööandja korraldatud Töötajate tervise kontrollimise piirmäärasid, küll aga piirab ära kohustused. Kulutuse seos ettevõtlusega peab olema põhjendatud ning dokumentaalselt tõendatud.

3. Kas Töötajatele joogivee ostmine ja joogiautomaadi rent on erisoodustus?

Vastus: Töötajatele kvaliteetse joogivee tagamine ei ole erisoodustus, samuti nagu jooginõude soetaminegi. Maksuvabastus ei laiene maitsestatud veele, sest kvaliteetne joogivesi on värvuse, lõhna ja maitseta vesi.

Joogivee automaadi rent, nagu ka kohviautomaadi rent, on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu. Kui Tööandja maksab kohviautomaadis kasutatava joogi eest, siis on tegemist erisoodustusega. Kui Töötajad maksavad joogi eest ise, siis ei ole tegemist erisoodustusega.

Loe lisaks: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tootervishoid-kkk; https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tootervishoid

• Tööandja sõiduauto

Erisoodustus tekib siis kui Tööandja võimaldab sõiduautot kasutada erasõitudeks. See tähendab, et ei ole oluline kas seda ka reaalselt kasutatakse erasõitudeks, oluline on, et ettevõte võimaldab seda. Samuti ei ole oluline Tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.

Tööga seotud sõitude puhul on oluline teada, et

• kodu-töö-kodu ei ole töösõit
• kodukontor-klient-asjaajamine on töösõit
• kodu-klient on töösõit.

Autokompensatsiooni võib maksta nii tööga seotud sõitude eest Eestis kui välislähetusse minnes. Kui autokompensatsioonist lähetuseks ei piisa, saab täiendavad kulud kinni maksta kütusetšekkide alusel. Lähemalt saad lugeda: https://purgato.ee/raamatupidamine/ettevotte-soiduauto-maksustamine-ja-isikliku-soiduauto-kasutamise-huvitis/ 

Töötajatele võib kompenseerida ka sõite taksoga – näiteks Bolt, Uber või tavaline takso. Siinkohal tuleks küsida endale näiteks kuuarve ning jälgida, et arve oleks tehtud ettevõtte nimele. See on oluline just seetõttu, et siis saab käibemaksu tagasi küsida. Tööga seotud parkimise kulu on alati maksuvaba.

Loe lisaks: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tooandja-soiduauto 

• Tervis ja sport

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi (näiteks: sporditoetus) 100 euro ulatuses Töötaja/Tööandja kohta kvartalis, kui Tööandja on neid võimaldanud kõikidele Töötajatele.

Sporditoetus on ajutine maksuvabastus, mis on hetkel seadusesse lisatud kuni 2022. ehk tegemist on tähtajalise soodustusega, mis kehtib viis aastat ja lõpeb praeguse seisuga 01.01.2023. Enne tähtaja lõppemist analüüsitakse, kas sellest soodustusest on reaalselt kasu olnud ning kas soodustust kasutanud isikute haiguspäevade arv on vähenenud. Selleks võrreldakse Maksuameti andmeid, kus on näha töötaja tervisesse investeeritud summad ning Haigekassa andmeid haiguslehtede kohta.

Kindlasti tasuks tähele panna, et see ei ole Tööandjale kohustuslik, vaid täiendav võimalus oma Töötajaid motiveerida. Sporditoetust võib võimaldada kõikidele isikutele, kes töötavad ettevõtte heaks – sh juhatuse liige, Töötaja ja ka võlaõigusliku lepingu alusel Töötaja. Maksusoodustus ei kohaldu Töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti Tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu Töötaja tervise- ja spordikuludele. 

Oluliseks siinkohal on, et kui Tööandja otsustab sporditoetust pakkuda, siis peab ta seda toetus rakendama ühtemoodi kõigile töötajatele. Ainult sel juhul saab ta maksuvabastust kasutada. 

Sporditoetuseks sobivad kulud:

• avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
• spordiklubid (aga mitte spordivahendid)
• tööandja spordirajatiste ülalpidamiskulud (aga mitte uute rajatiste rajamise kulud)
• taastusravi teenused (arstid – tervishoiutöötajate registris, füsioterapeudid kutsetunnistusega)
• ravikindlustuslepingu kindlustusmakse (kasutusel nt rahvusvaheliste töötajate puhul). 

Kuidas see hüvitamine reaalselt toimib?

Kui tegemist on sobiva kulu hüvitamisega Töötajale (nt spordiklubi liikmetasu), siis esitab Töötaja ettevõttele kuluhüvitise avalduse, koos kuludokumendiga. Kuludokumendil võib olla 100 eurot ja kuluhüvitise avaldusel 40 eurot (aga mitte vastupidi). Kui tegemist on ettevõtte poolt tehtud kuluga, siis liigub ostuarve tavapärast rada, lihtsalt konteeritakse eraldi kulu kontole. Tööandja peab pidama arvestust, et ta on ikka kõigile oma Töötajatele soodustuse kasutamist pakkunud. Samuti peab Tööandja pidama arvestust, kui palju konkreetsed Töötajad on maksuvabastust kasutanud. Täpset juhendit arvestuse pidamiseks ei ole ette antud, oluline on see, et vajadusel oleks võimalik see ette näidata Maksuametile. Väikeses ettevõttes teeb raamatupidaja exceli tabeli ja märgib ära, kes palju soodustust kasutanud on.

Piirmäär 100 eurot kvartalis on summa koos km-ga ja sellelt käibemaksu tagasi küsida ei saa. Sporditoetus tuleb deklareerida iga aasta 01. veebruariks INF 14-l.

Loe lisaks: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tervis-ja-sport 

• Töölähetus

Töölähetus tähendab seda, et Tööandja saadab Töötaja tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta kas Eesti-siseselt ehk siseriiklikult või välislähetusse. Lähetus võib olla seotud ka näiteks uue kliendi leidmisega, konverentsil või koolitusel osalemisega, messil käimisega.

Välislähetuse korral tuleb Töötajale maksta välislähetuse päevaraha, mille alammäär on 22,37 eurot. Samuti on Tööandjal kohustus tasuda kõik lähetusega seonduvad kulud (sõidukulud, majutuskulud, reisikindlustus, parkimine, autorent ja muud lähetusülesandega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja). ERANDIKS ON toitlustus, mis läheb erisoodustuse alla – välja arvatud hotelli hommikusöök. 

Välislähetuse puhul võib maksta ka päevaraha, aga sealjuures peavad olema täidetud järgmised tingimised:

• lähetuskoht 50 km töökoha asula piirist
• 3 h reegel – kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00 / saabub alates 03.00, siis arvestatakse selle päeva eest päevaraha
• esimesed 15 päeva (max 15 kalendripäeva kuus) on päevaraha suuruseks 50 eurot päev, edasi saab maksuvabalt maksta kuni 32 päev, miinimum 22,37 eurot päev
• üle piirmäära makstav päevaraha maksustatakse palgakuluna
• aluseks lähetusaruanne/lähetusotsus.

Lähetuskulude maksustamine ja mittemaksustamine sõltub eelkõige sellest, et kas reisi sisu on sinu äriga seotud (ehk kas tegemist on ikka tööalase lähetusega) ning kui hästi on tõendatud kulud.

Välislähetuse kulude tõendamine:

Kulude tõendamiseks on kasulik hoida alles kõik dokumendid, tsekid, pardakaardid jm, mis on lähetusega seotud, sest nende alusel saab Tööandja tehtud kulusid hüvitada.

Meeles tuleb pidada, et soojale maale kaugtööle minek ei ole lähetus! Mida eksootilisem riik, seda rohkem tuleb seda põhjendada. Isiklik puhkusereis on 100% maksustatav. Kui asi on piiripealne, siis on alati turvaline rakendada 50-50 reeglit.

Erinevad küsimused ja vastused töölähetusega seotud:

1. Kui tööandja otsustab riigisisese lähetuse korral päevaraha maksta, siis kas see väljamakse kuulub maksustamisele?

Vastus: Riigisisese töölähetuse korral ei ole võimalik töötajale maksta maksuvaba töölähetuse päevaraha. Kui tööandja otsustab riigisisesel töölähetusel ikkagi päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Kui riigisisest päevaraha maksab kolmas isik, kuulub see tulumaksuga maksustamisele nagu muu tulu ja väljamaksjal tuleb tulumaks kinni pidada.

2. Kas äripartneri toitlustamine lähetuses olles on vastuvõtukulu või muu lähetusega seotud kulu?

Vastus: Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit, ja maksustatakse vastavalt TuMS §-le 49.

3. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena ja kuidas määratakse kindlaks maksustamisele kuuluv summa?

Vastus: Töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks loetakse kõiki lähetuse toimimiseks vajalikke kulutusi, näiteks reisikindlustust, viisa vormistamist, valuutakursside vahest tulenevaid kulusid, pagasivedu või muid sarnaseid kulusid. Kulud kuuluvad kompenseerimisele kuludokumendi alusel.

Veel küsimusi ja vastuseid:

https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/toolahetus-kkk 

Loe lisaks: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/toolahetus 

• Kodukontor

Kodukontori mõiste hõlmab kaugtööd, Tööandja nõusolekul mõnikord kodus töötamist, Tööandja asukohas töötamist. Võib julgelt väita, et kodukontoris ehk kaugtöö korras töötamine ei ole Eestis kunagi nii levinud olnud kui hetkel mil COVID-19 ülemaailmne pandeemia on alates 2020. a kevadest paljusid Tööandjaid sundinud oma töökorraldust ümber korraldama. Eesmärgiks – vältida töökohal nakatumise juhtumeid. Kodukontoris töötamine on võimalik siiski üksnes neil, kelle töö iseloom võimaldab tööd kodus teha. Nendeks on eelkõige arvutiga oma tööülesandeid täitvad töötajad.

Renditud kontori asemel võib töötada kodus ning seejuures tekib igati õigus endale sellega seotud kulusid hüvitada. Kulude sobivus on sarnane üürimisega – kodukontori kuludena ei saa kajastada ega nõuda remondifondi ja laenumaksete või intresside hüvitamist. Küll aga sobivad igasugused jooksvad kulud, samuti võid kaaluda iseendale rendi maksmist.

Kodukontori kulude kompenseerimiseks sobivad järgmised kulud:

• Remont
• Mööbel
• Enamus kommunaalkulusid
• Valveteenus, koristusteenus
• Internet, telefon
• Üür

Selleks, et neid kulusid hüvitada tuleb sõlmida leping, kus on kõik vajalik välja toodud – kulude hüvitamise proportsioon kas siis tubade või ruutmeetrite järgi. See tähenda, et kui toad on kasutuses nii eluruumide kui kontorina, siis peaks leidma kõigepealt toa osakaalu ja arvestama kulude hüvitamisel veel sellest omakorda 50%. Kuludele võib määrata erineva proportsiooni – näiteks enamik kulusid arvestad 20%, interneti aga 80%. Hüvituse aluseks on kuludokumendid.

Kas rent või tasuta kasutamine? Kui kulusid saab hüvitada maksuvabalt, siis rendilt tuleb kinni pidada tulumaks. Rendi suurus võib olla maksimaalselt turuhind, alati võib olla ka sellest madalam. 

Loe lisaks: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/kodukontor 

• Töövahendid – telefon, sülearvuti

Tööandja peab Töötajale tagama tööks vajalikud töövahendid ning võimaldades Töötajatele paremat arvutit või telefoni on kindlasti üks võimalusi kuidas Töötajat motiveerida. 

Kuna tänapäeval on nii arvutite kui ka telefonide maksumus seinast seina, siis on ka siinkohal paika pandud piirmäärad. Sülearvuti võib maksta nii 200 kui 2000 eurot. Mobiiltelefon võib maksta nii 100 kui 1000 eurot. Mobiiliarvel võib olla limiit või mitte. Tööandjana võiksid teada, et need kulud ei ole maksustatud.

• Transport ja majutus

Transpordi ja majutuse puhul on reeglid, mis kehtivad kõigile, nii töölepingu kui võlaõigusliku lepingu alusel töötajaile. Lisaks on õigused, mis kehtivad ainult töölepingulistele isikutele.

Transporti kodu ja töö vahel võib kompenseerida kõigile lepingulistele töötajatele sõltumata lepingu vormist, kui ühistranspordiga tööle pääsemine on võimatu või selleks kulub ebamõistlikult pikk aeg. Samuti juhul, kui töötajal on erivajadus.

Õigused, mida saab rakendada ainult töölepingulistele töötajatele:

Transpordikulude katmine, kui:

• töökoht asub vähemalt 50 km kaugusel
• tööandja poolt on korraldatud transport vähemalt 8-kohalise sõidukiga

Alates 1. jaanuarist 2020. a ei maksustata erisoodustusena Töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletikulu.

Ühistranspordi piletikulu hüvitamisel:

1. elu- ja töökoha vahemaa ei ole oluline,
2. kulu saab hüvitada ainult kuludokumendi alusel.

Majutuskulu saab maksuvabalt katta ainult töölepinguliste töötajate puhul ja juhtudel, mil

• töökoht asub vähemalt 50 km kaugusel
• töötajal ei ole lähemal asuvat kinnisvara

Majutuskulu kompenseerimise piirmäär on 200 eurot kuus Tallinnas ja Tartus, mujal (näiteks Pärnu) maksimaalselt 100 eurot kuus.

Juhatuse liikmel võib olla nii juhatuse liikme leping kui konkreetsete tööülesannete täitmisel lisaks ka tööleping.

Loe lisaks:

https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tootajate-transport-koju-ja-toole

• Koolitused

Ettevõtlusega seotud kulu on üldreeglina see, kui näiteks Tööandja koolitab Töötajaid töötulemuste parandamiseks. Tööandja on kohustatud tagama Töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Tänapäeva ühiskonnas ei ole enese täiendamine ainult Töötaja asi. Targem, avaramate teadmiste ja mitmekülgsema võrgustikuga Töötaja on tulemuslikum ja motiveeritum. Õpingute eest osaline või täielik tasumine on Tööandja jaoks investeering tulevikku mitte kulu nagu ka õppepuhkuse soodustamine ja toetamine.

Tööandjal on kohustus:

• tagada Töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitused, mis lähtuvad Tööandja ettevõttest – siin on mõeldud näiteks seadusega nõutud tööohutuse vm koolitusi, tasemeeksamite koolitusi (kui ettevõte on otsustanud, et see on nõutav) jms.
• võimaldada tasemekoolituse puhul tasulist õppepuhkust.

Lisaks on Tööandjal võimalus maksuvabalt katta:

• osalemist muudel erialastel ja tööks vajalikel koolitustel ja konverentsidel, sh välismaised konverentsid ja sellega seotud lähetuskulud (sõltuvalt ametist võib erialaseks koolituseks olla ka juhtimine, enesejuhtimine, turundus, finants ja üldine majandusvaldkond)
• tööga seotud tasemekoolituse õppemaksu (aga mitte sellega seotud lähetuskulusid); deklareerida INF14-l.

Ka koolituste puhul kehtib põhimõte, et mida ebatavalisem kulu, seda suuremat tõendamist see nõuab.

Õppemaksu tasumine Tööandja poolt on ettevõtlusega seotud kulu ning ei kuulu maksustamisele erisoodustusena. Seega on ettevõttel kasumlikum tasuda oma Töötaja eest õppemaksu, selle asemel, et maksta Töötajale palka (+maksud), millest siis Töötaja ise tasub oma õppemaksu.

Siinkohal on oluline tähele panna, et:

• õppetöö toetaks Tööandja eesmärke
• Töötajad on pidevalt kursis muudatuste, uuenduste ja innovatsiooniga

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et palk on küll oluline kuid mitte ainuke vahend Töötajate motiveerimiseks. Me kõik teame, et kui inimene tunneb end väärtustatuna, siis teeb ta ka paremat tööd. Samuti on Tööandjale maksusoodustuse rakendamine sageli odavam kui palgatõus. Eestis kõige enam kasutatavad soodustused on ülevalpool välja toodud ning nendest kõige populaarsemad on ettevõttepoolne telefoniarve kompenseerimine ja isikliku sõiduautokompensatsioon. Soovides motiveerida oma Töötajaid, tasub kindlasti mõelda motivatsioonipaketi koostamise peale, mis koosneb mitmetest erinevatest hüvedest. Pikalt ühe tööandja juures töötamine on muutumas järjest haruldasemaks, seda enam saab oluliseks see, mida Tööandja oma Töötajale pakub.

Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik ja tegelikult on neid kulusid veel palju.

Pikem nimekiri on näiteks välja toodud pilvebüroo lehel:

https://pilvebyroo.ee/100-maksuvaba-kulu-kas-tead-oma-oigusi/